Eile oli üle hulga aja täiesti SUUREPÄRANE päev, sest:
- ma sattusin täiesti juhuslikult K-ga ühel ajal internetti
- ma sain meditsiinilises antropoloogias ettekande enda meelest üsna hästi tehtud ja kõigi meelest oli tegu eriti põneva looga (ma rääkisin põhimõtteliselt sellest, kuidas rahvusvahelised firmad vastutavad ainult rahaga ja see sama Baxter saab ikka rahumeeli ravimeid edasi toota, kuigi ta juba 70ndatel nii palju jama tekitas, rõhudes sellele, et Poola juhtumi puhul karistati esmajärjekorras poola arste ja õdesid, ehk siis neid, kes käsuliini alumises otsas olid, ilma et korporatsiooni tegevus väga kellelegi korda oleks läinud – ja inimlikul tasandil oli muidugi väga mõjuv see, et need sündmused ei toimunud ammu ja kusagil Aafrikas, vaid üle-eelmisel aastal ja lääne maailmas)
- nii mina kui Maarja saame mõlemad õppetoetust
- üks tore itaalia tüdruk minu kursuselt kolis mu kõrvalmajja, nii et nüüd on mul siin peaaegu sõps
- jäätis oli poes allahinnatud
Ehk siis „yay“.
P.S. Ärge muretsega, küll ma varsti mõne vihase postituse kirjutan, nii et küll tuleb ka teie sapine kommenteerimisvõimalus.
Pärdikute päevaraamat 
Selle allahinnatud jäätise konsumeerimise üle võib alati muidugi sappi pritsida.
Ma ei kavatsegi söömist häbeneda, tahan, siis söön kasvõi nädal aega vana hamburgerit.