Bitchmail on PEAAEGU sama tore, kui Tyra mail. Selle saatjaks ei ole küll supermodell ja see ei tähenda, et keegi saab tasuta eksootilisse kohta batuudi peale hüppama, aga see toob kaasa sama palju põnevust. Samuti ei libistata seda ukse alt sisse, sest saatja elab samas majas – seega tuleb kogu aeg silmad lahti hoida, et näha, kas keegi* on mõrd olnud. Lisaks pakuvad mõned kirjad huvitavat mõtlemisainet.
Näiteks. Täna oli külmkapile kleebitud suisa PÄRIS kiri, sest märkmepaberi peale poleks see pikk jutt ära mahtunud. Jutu sisuks oli, et kui Maike peaks kätte saama selle tõpra, kes tema piima ära jõi, lendab see kiiremas korras tema isa aias olevasse koonduslaagrisse. Või noh, võiks muidugi ka öelda, et tegelikult oli seal üsna viisakas palve, et piimajooja talle uue piima ostaks ja et Nutellasööja endale oma isikliku purgi ostaks, aga see ei oleks sugugi nii huvitav, seda enam, et ta ei olnud isegi ühtki koledat sõna kasutanud. See viimane on täielik ulme, sest kui mina hommikul vara avastaksin, et keegi on 2/3 mu hommikusöögist ära söönud (= nutellasaiast ja piimast on alles ainult sai), sõimaksin ma ilmselt ennast kirjalikult pooleks. Kirjalikult siis selle pärast, et eeldatavasti inimesed, kes magavad, ei ärganud kell 8, et mu piima ära juua ja seejärel tagasi põhku pugeda, vaid seda tegi keegi, kes nüüdseks lahkunud on.
Igatahes. Maike oli eile õhtul ostnud 2 liitrit (loomulikult rasvavaba) piima ja täna hommikuks oli see kadunud. Eeldades, et kahtlusaluste ring koosneb tavapärastest majaelanikest (= mitte eeldades, et mõni tunkedes töömees astus hommikul kell seitse sisse, kõpitses midagi ja ampsas enne lahkumist selle raske töö peale veits šokolaadikreemi ja rüüpas paar mõned klaasid piima), on tulemus üsna naljakas, sest:
- Rents tahtis paar päeva tagasi veidike Maike piimast tee sisse panna, võttis selle külmkapist välja ja pani siis tagasi, teatades avalikult, et talle üldse ei maitse rasvavaba piim (= Rents valetas juba siis, sest plaanis sajandi suurimat piimaröövi)
- Arina on avalikult taimetoitlane, kes joob ainult sojapiima, on maininud, et tal on gluteenitalumatus (või öeldakse gluteeniallergia ja laktoositalumatus?) ja ei söö kunagi rasvaseid asju, vaid närib teleka ees näiteks porgandit (= tegelikult käib ta öösiti salaja šokolaadi söömas ja joob 0,000000001 protsendist piima peale ning tunneb end nagu elajas; lisaks joovad piima, kuigi muidugi normaalset, buliimikud, sest see kleepub maoseintele vms, igatahes selle tulemusena pidi kõik korralikult välja tulema – dieeditaja kohta päris huvitav, eksole?)
- Nadiale pakkus Rents kunagi kodutoitu (ma ei osanud alguses arvestada ja tegin alati natuke rohkem, kui ära süüa jaksasin) ja kuigi see oli täiesti normaalne toit isegi pirtsakate ameeriklaste standardite jaoks, keeldus ta põhjendusega, et talle ei meeldi rottida (= ta sööb päeval nii vähe kui jaksab ja käib öösel külmkappi rüüstamas)
Kõik variandid oleks päris lahedad, eksole. 😀 Kuigi tegelikult on külmkapi uksesahtlis praegu suur pudel tavalist piima, nii et Rents Fucking Holmes on täiesti kindel, et Nadia, kes on pehmelt öeldes veidi hajameelne, ärkas hommikul üles, jõi ära kaks liitrit piima, märkamata, et see maitseb nagu klaasipesuvesi, ja läks kooli – ei ole ju minu süü, et tõde pea alati kõige igavam lahendus on. Ainus uskumatu asi selles loos on see, et keegi üldse on füüsiliselt võimeline hommikusöögi kõrvale sellises koguses vedelikku tarbima.
* Kusjuures see ei pruugi sugugi alati olla kirja saaja (EI, ma EI räägi seda selle pärast, et mina oma esimese kirja kätte olen saanud) – näiteks nähes, kuidas keegi paneb kuivati peale kirja „VÕTA OMA PESU KUIVATIST VÄLJA,“ kuigi ta teab, et kuivati kasutaja pani masina tööle ja läks kooli (ja keegi ei vaevunud talle ütlema, et ka teised tahavad just sellel päeval pesu pesta), hakkad küll paratamatult mõtlema, et normaalne inimene teeks ise masina tühjaks ja paneks need riided kas või elutoa lauale, mitte ei jätaks selliseid mõttetuid kirju.
Pärdikute päevaraamat 
oo, kas nadiaprobleem asendub sujuvalt ja edukalt maikeprobleemiga?
ägä
nagu päris perekond
Ma tglt ei ütleks päris nii, siin armastavad kõik rääkimise asemel kirju kirjutada (Nadia kirjutas kaks A4 mõlemalt poolt täis, kui Arina peale solvus), Nadia lihtsalt ei ole enam kunagi kodus, tuleb ainult ööseks magama.
Ptsi see kirjade kirjutamine on kõige haigem pask üldse ja ei lahenda midagi, vaid tekitab paksu verd. Pangu need litsid oma asjad siis lukuga kappidesse, kui muudmoodi kokkuleppele ei jõua. Üldiselt see viis minutit visiitsuhtes ikka aega peaks olema, et omavahel sellised udupeened asjad nagu “minu söök” ja “kas mul on kaks kätt küljes, et sinu rätikud masinast välja tõsta, kui sa ise koolis oled” etc selgeks rääkida. Kui keegi mulle kaks A4 mingit sitta kokku ajaks, ma pühiks perset selle kirjaga ja jägrmine kord ütleks, et kle, ma ei viitsinud üle ühe lõigu seda debiilsust lugeda, sul on suu peas, tule ja räägi, kui midagi on.
HULLULT palju spekulatsioone jääb ära, kui inimesed omavahel verbaalselt kommunikeeruvad.
Fakin tuli kohe meelde, kui tore oli ühikasse kolida ja mingite võõraste värdjatega puid ja maid jagada.
Aa, ja lehmad joovad korraga kaks liitrit. Vaata, kes kõige rohkem lehma nägu on, see siis jõigi.
*raputab pead* ajab ikka küüniliseks küll siuke debiilsus, sry.
Aa, kas see ei aita, et külmkapis neile asjadele, mis paratamatult on ühisriiulil oma nimi peale kirjutada?
NYCis oli meil kogu maja peale all üks pesuköök. Täitsa võõrad inimesed saavad hakkama sellega, et jätavad oma pesukasti pesumasina/kuivati ette, et kui nad satuvad hiljem tagasi tulema ja keegi masinat vajab, siis ta tõstab riided sinna kasti….
Kirjad on haiged. Ma ei tea, tehke kord nädalas südamest-südamesse õhtu või midagi 😀
emotsionaalselt tundlikul ja ennast haavatavana tundval inimesel on kirju kirjutada tiba lihtsam, kui näost näkku rääkides.
Pisut teemaväliselt: paar liitrit piima ära juua pole mingi probleem… isegi sööki pole kõrvale vaja… olen õhtu jooksul kõrtsis isegi rohkem piima ära joonud… tõsi, mingil hetkel sai see neil vist lihtsalt otsa… lähen ja valangi endale nüüd klaasikese…
Täiskasvanud inimene võiks teistega koos elades viisakalt rääkimise raske kunsti siiski ära õppida imo. Selline kirjades sõimamine, vihjamine ja ironiseerimine muidugi aitab üksteisemõistmisele ja emotsionaalse tundlikkuse vähenemisele imeliselt kaasa, eksole. Ka sedel “tra kus mu piim on?? Õhtul räägime!” oleks rohkem abiks kui mingi pikk ving.
Ulmeguru, noh, jah, on vedelikke, mida ka mina, vana lehm, joon liitrite kaupa.
ma ei püüa midagi ega kedagi õigustada, ma lihtsalt selgitan. teiseks on neid asju, mida täiskasvanud inimene võiks osata, aga pahatihti ei oska, neetult palju.
ja näost näkku rääkimist võivad takistada ka muud, sama lapsikud, asjaolud kui respondendi õrn hingeelu. ojaa! küll ma juba tean. vahel juhtub, et kostja paneb oma kõrvakesed lukku ja ei reageeri jutule. sina räägi nagu kummiseinale. sellisel puhul võib – aga ei pruugi – kasu olla kirjast. või sms-ist.
Enne tasuks, muidugi, rääkida.
aga Rents, sinu igav ja elementaarne teooria piimapakkide segiajamise kohta ei selgita mitte kõige vähemalgi määral Nutella samasugust haihtumist. Ons sul uusi niidiotsi?
Põnev.
Neid variante on ju sitaks veel . Näiteks Maike võib olla unesõgija, ja kulistas oma vaking piima ise ära zombie-jalutuskäigu ajal.
Moriarty, selle taga on Moriarty….või vabamüürlaste ja siioni tarkade ühiskoondis….või siiski Denver Broncos??????
Nadia maitses seda lahjat piima ja otsustas, et selle maitsega on midagi väga valesti ja valas selle ära täiega. Et ta arvas, et oli ära valanud selle normaalse piima, mis oli alles, siis jäigi see alles. Aga et ta piima ei saanud ja midagi ta ju pidi sööma, siis õgis sisse nutella. Kas mind edutatakse nüüd komissari kohale? 😀
mina õgin küll öösel niiviisi, et hommikul märkan, et olen öösel enda teadmata hommikusöögi ära söönud. Õnneks ei ole mul iialgi kuigi palju seda, mida õgida.
õhõh
http://www.elu24.ee/?id=238218
mm… no teil on see lihtsam, et “kahtlusaluste ring” on kitsas. meil siin oma korruse köögis käib keegi /keegid pidevalt varastamas sööki. tihti pannakse tühi karp tagasi. või siis pool koogitükist, kus hambajäljed peal. ja suht tervel ühikal on igale köögile ligipääs. võimalik, et need on inimesed väljastpoolt, ei tea. mina seal midagi ei hoia, sest kedagi nuumama ei hakka. õnneks pole vajadust otseselt, kuigi oma apelsinimahla tahaks seal vahel säilitada.
a siganärvi ajab küll. mingi probleemne inimene lihtsalt käib ja võtab teiste sööki ja midagi teha ka ei saa. et kas köök kinni või siis mitte panna midagi sinna. kel vedanud toakaaslasega, neil, on väike külmkapp toas. aga no üheks semestriks seda ikka ei osta ju,
Seda muidugi. Aga sinu südamerahustuseks – Tartu ühes ühikas tegutses sarisittuja, kes sittus pannile ja pani selle siis ühiskasutuses oleva köögi ahju. Läks tükk aega, enne kui kätte saadi. Nii et täna õnne, et teil meerikamaal seda nalja ei ole. 😀
mjah, see oleks karmim variant 😀
Kusjuures huvitaval kombel mind üldse ei häiri kirjade teel suhtlemine ja ma mõistan seda täiesti kui lihtsalt busy-de inimeste suhtlemisviisi. Kui inimesed elavad samas majas erinevate graafikute alusel, pole neil mõnikord võimalustki üksteist ärkvelolles nädala jooksul kohata. Vähemalt selline oli keiss minu eelmises majas. Ja ma tean ka, et kedagi teist ajas seesama kirjade süsteem väga närvi. Ja teise pesu masinast väljatõstmise suutmatusest ei saa küll kuidagi aru.
Mind häiris see, et kui mina kirja sain, teadis saatja väga hästi, et ma olen poole tunni pärast kodus – ja kui ma koju jõudsin, oli ta kõrvaltoas. Sellises olukorras on see kirjasüsteem veits absurdne.