anna kannatust

Mis häda teil on selle Nadiaga?

Minu käest on viimasel nädalal kokku vist juba mustmiljon korda msnis küsitud, kuidas Nadia elab ja nüüd on mõni seda teemat isegi nii põletavaks pidanud, et on suisa meili saatnud. Saage aru, Nadia on igav ja tüütu, temast pole midagi kirjutada. Ma räägin parem, kuidas meile on hakanud üks sisalik kööki ronima, nii et tuleb aeda viivat ust kinni hoida. Tahate? Ta on ilus, mustjasroheline või rohelismustjas ja – ah, minge pekki siis.

Saate aru, ta on IGAV. Ta on uimane, laisk ja harukordselt saamatu. Kui mõni jorss tuleb teile ütlema, et eestlased on uimakotid (see käib eriti selliste lugejate kohta, kes viimasel ajal endale mõne tibla külje alla on soetanud), soovitage tal lennukipilet osta ja maakera teisele poolele tõelist Uimot vaatama sõita. Tõsiselt, see ei ole isegi elu, see on vegetatsioon. Siinsed inimesed on ta nii ära hirmutanud, et ta lahkub kodust IGA PÄEV enne üheksat hommikul ja passib terve päeva lihtsalt raamatukogus või raamatukogu ümbruses internetialas kuni õhtul kella kümneni. Ta ise ütleb, et ta õpib, aga me kõik teame, et ta loeb tegelikult:

  • filmide kohta käivaid uudiseid või
  • filmitutvustusi või
  • blogisid, mis räägivad filmidest või
  • midagi muud, mis räägib maailmast, mida päriselt ei eksisteeri ja millega ta nii obsessed on.

Kuidas me seda teame? Sest ükskõik, millest me temaga räägime (okei, me räägime temaga ALATI filmidest, sest see on ainus teema, milles ta üldse kaasa rääkima hakkab),  kuuleme me umbes korra minutis tsitaati mõnest filmiblogist.

Ehk olen ma negatiivne (häälekoor saalist:”NO way!”), aga mulle tundub, et ma meeldin talle tunduvalt vähem, kui teised meie majaelanikud, ilmselt selle pärast, et ma ei karju tema peale pidevalt. Ei saa ju suhtuda normaalselt inimestesse, kes sinu peale pidevalt ei karju. Ühe raske rusikaga mehe teeb ta ilmselt ühel päeval väga õnnelikuks. Mul on isiklikult juba nii suured pohlad, et ma isegi ei ürita temaga suhelda – ja tema õpiku CD-sid küsisin eriti täiskasvanulikult just tema käest ümber tõmbamiseks, et sõbralikult naeratada, kui ta need eriti virila näoga mulle ulatab, sest ta lihtsalt ei suuda “ei” öelda. Näost on näha, et ta ei tahaks, aga ikkagi annab ja ütleb mingeid viisakusi sinna juurde. Ilmselt käituks ta sama moodi ka siis, kui mõni purjus jorss tuleks pargis küsima, kas keppi saab. Ma vist ei mäletagi, et ma oleks sellist masohhistlikku selgrootust peale põhikooli näinud, seal oli ka üks selline.

Igatahes. Ta liigub VÄGA aeglasel sammul. Ükskõik, kas ta kõnnib üle toa, trepist üles või trepist alla, ta sammud on nii uimased, et ma saan kohe aru, et see on tema. Tegelikult saan ma muidugi sellest aru juba selle pärast, et tal läheb ikka veel välisukse avamiseks mitu minutit ja seejärel lükkab ta selle ERITI aeglaselt lahti – aga ka sammude järgi on teda võimalik ära tunda. Ja hoolimata oma aeglusest suudab ta ikka koperdada, asju ümber ajada ja maha pillata (hmm, kas kellelegi tuleb veel Bella the faking Swan meelde?). Täna hommikul näiteks pillas ta oma roosa Powerade’i Arina valgete botaste peale, sest tema meelest oli miskipärast lausa suurepärane idee, transportida kahte pudelit seda roosat vedelikku lahtise korgiga (nagu wtf?) paberkotis, hoides kinni ainult ühest kotisangast. Ime, et ta sellega nii kaugelegi jõudis. Selle peale palus Arina tal muidugi põranda mopiga puhtaks teha ja hakkas ise oma jalavarje küürima – et avastada, et Nadia ei oska moppi kasutada. Nii et ta pidi teda selle keerulise tegevuse juures juhendama, et põrand ka päriselt puhtaks saaks. Koristamise ajaks tõstis ta kõigi teiste jalanõud keset vaipa. Praeguseks (=ca 12 tundi hiljem ja täna on ta tavapäratult palju kodus olnud, kuigi loomulikult oma tuppa varjununa) ei ole ta neid sinna tagasi pannud.

Ükspäev tuli jutuks alkohol/narkootikumid/nikotiin ja ta ütles oma tuima rahuga, et tema meelest saab normaalne inimene oma kõrgustunde (=high) kätte toredast raamatust ja heast seltskonnast. Sel hetkel lõi isegi mul Eesti veri välja ja ma mõtlesin, et kuigi enamus eestlasi joovad liiga palju, joob tema ilmselgelt liiga vähe. Andke andeks, mul on tema  lihtsalt saavutatava kõrgustunde pärast küll väga hea meel (kuigi ainus kord, kui ma teda rõõmsana näinud olen, oli siis, kui “Avatar” Oscarit ei saanud), aga minul isiklikult on tunne, et ma suudaksin temaga normaalselt suhelda ainult siis, kui ta amfetamiinilaksu all oleks, sest siis oleks ta ehk enam-vähem normaalne. Tahaks mingitki elujõudu näha ju inimestes. Samas, arvata on, kes siis naerab, kui tuleb välja, et ta oma aeglaste eluviisidega 300 aastaseks elab.

Mina, MINA olen varsti see mees pildil ja võite ise arvata, kes kurat see karu on!

Happy? Elate ühe nädala jälle üle ilma temast kuulmata?

P.S. Ma olen täiesti teadlik sellest, et ma ise mõnes inimeses täpselt sama moodi ainult negatiivseid emotsioone tekitan – mis siis? Ma ei lähe talle mitte kunagi midagi halvasti ütlema, aga nii kaua, kui ta mitte millegi suhtes (peale filmide) oma arvamust ei ilmuta, ei kavatse ma temaga ka mitte millestki (peale filmide) rääkida.

5 kommentaari “Mis häda teil on selle Nadiaga?

  1. Sa võid talle Eest filmiblogisi tõlkima hakata, siin oli üks blogi mis talle kindlasti meeldiks, aga ma ei leia seda enam…
    Tekst oli nii uimane, et ainuke visuaal mis lugedes silmetaha kargas oli pilt tukkuvast blogipidajast, kes kaks tähemärki tunnis sisse tipib ning siis kuus tundi mõtleb, et kas oli sellel nüüd mõtet või es olnud mette.
    (Y)

  2. mulle küll tundub et N. on väga hea potensiaaliga tulevane sarimõrvar või suitsiidik, niiet andke talle aega ainult atra seada ja küll ta teie elu põnevaks ükskord teeb.

  3. Kõlab nagu depressioon või siis tõesti kole suur hirm. Kui ta ei ole elus majapidamisega tegelema pidanud ja ei oska, siis on tal nüüd vbla kõhe tunne, et äkki läheb valesti või äkki läks jälle midagi meelest ära ja selline kõhetunne võib muuta ühtaegu nii aeglaseks kui kobaks. Noh, et ta tunneb, nagu keegi paneks talle kogu aeg hindeid ja pabistab siis kogu aeg, et äkki saab jälle sõimata – ja lähebki käsi krampi ja asjad kukuvad maha.

  4. Huuu, ma tahaksin siiski N-ga kohtuda, ausalt. Sest mina mõtlesin vahetevahel poes, et küll emand seltsidaam võib ikka rekorduimane olla ja põrandapesul ta ka katsub üha 10 cm2 vähem pesta, kui ainult annab seda näpistada. Tundub nagu kirjutaksid sa minu nonde hetkede mõtteid sinust siia maha. 😀 Ehkki muudes olukordades pole ma seda suuruimasust tuvastanud sul. Äkki N. vudib ka mujal täie tempoga ning elab oma energiat välja. 😛

    1. Kle, ega põrandapesu (või üldse koristamine) mu lemmik ei ole, tunnistan ausalt. 😀 Aga tahaks näha küll seda pifi energilisena seoses millegi muuga kui filmidega.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.