rents on tsombi

Ikka täiega. Õppisin oma aja järgi kella seitsmeni hommikul, et ühe internetipõhise aine asju tehtud saada. Esmalt netipõhine kontrolltöö ja seejärel üks suurem harjutus otsa. Seekord isegi pingutasin hullult selle kontrolltööga – ja ikka ei saanud maksimumpunkte. Ma tean küll, et on nohik vigiseda, kui A asemel B saad, aga ma olengi ju nohik. Ja see teine ülesanne oleks muidugi tunduvalt kergem olnud, kui õppejõud oleks vaevunud mainima, et töökäsus olevad leheküljenumbrid ei vasta tegelikult materjalile, mida me reaalselt kasutama peame, vaid ca 30 lk sellest on niisama meie oma rõõmuks ja lisainfoks ning me ei pea selle kallal pead vaevama ja mõtlema, milline osa sellest infost oluline on. Eriti mage on see, et hiljem selgus, et üks õpilane oli talle selle kohta meili saatnud ja ka vastuse saanud – seega oli ju selge, et üliõpilased on segaduses ja oleks võinud kogu klassile selgitava kirja saata, seda enam, et TÜ õppejõududel on võimalik teha lihtsalt linnuke kasti “saada kiri kogu kursusele”. Aga noh, ehk saingi nüüd targemaks, kuigi viimased paar tundi olid küll ausalt öeldes sellised, et kohe mitte midagi ei mäletanud ja aju ei liikunud ja isegi MNC peale sain kurjaks, sest ta suutis väljendada eeldust, et kõik, mis minu blogis kirjas on, kajastab otseselt seda, mis mu peas toimub.* Igatahes sai see kodutöö väga pikk ja põhjalik, nii et ehk hinnatakse ka seda.

Kui juba TÜ kritiseerimiseks läks, siis mind häirib veel üks asi. Nimelt tagasiside andmine. Me peame kõik kursuse lõpus kursustele tagasisidet andma, see on eksamile pääsemise eelduseks – aga minu jaoks on eksam väga oluline kursuse osa, sest alles peale seda, saan ma öelda, kas eksam hõlmas seda, mida tunnis oli seletatud või hoopis midagi muud, kas õppejõud tõesti kohtles üliõpilasi erapooletult (näiteks suulise eksami puhul paistab see eriti silma, aga on olnud ka kirjalikke eksameid, kus mõni tüdruk, kes on terve kursuse jooksul igas loengus sõbrannadega jutustamise eest märkuse saanud, küsib eksami ajal kolm korda vetsu [mis tegelikult muidugi on keelatud, kui on põiepõletik, võtad arstitõendi ja tuled järeleksamile] ja kui ta ukse poole kõnnib, on tagataskutest ta spikrihunnikud näha) jms. Ma saan aru, et ehk nad kardavad, et kehva hinde saanud üliõpilane paneb halva hinde vastu, aga kui see tõenäosus nii suur on, siis võib pakkuda ju kas või võimaluse peale eksamit täiendavat tagasisidet anda vms. Teine, tunduvalt olulisem probleem selle tagasisidega on, et selle andmist hakkab süsteem nõudma peale teatud arvu loenguid. Kuna internetipõhistes ainetes aga loenguid teatavasti ei ole (või on üks), hakkab süsteem nõudma tagasisidet ENNE kui midagi päriselt toimunud on. Mis tähendab, et me laome õppejõule ja ainele punkte lihtsalt selle alusel, mis mulje õppejõud meile siiani jätnud on ja kuidas õppekava tundub – või nagu mina, paneme igale küsimusele vastuseks “raske öelda”.

Enivei, rents oli suisa nii tubli, et suutis peale kolmetunnist und end uuesti üles ajada ja prantsuse keelde minna. Miks Rentsil oli vaja hädasti tundi minna, võite te küsida, kuigi te, raisad, nagunii ei küsi, sest teid ju ei huvita. Aga selle pärast, et mul oli vaja essee esitada. Miks seda meiliga saata ei võinud, võib mõni luksusliku internetiga harjunud inimene küsida – aga selle pärast, et meil on siin selline süsteem, et selleks, et esseed esitada, pean ma sellele lisama ka ametliku allkirjastatud vormi, millega ma kinnitan, et ma tean, mis asi on plagieerimine ja ei määriks iialgi oma käsi sellise rüvedusega. Noh, et bürokraatiat liiga väheks ei jääks või nii.

Samas on mul vedanud, sest ma pean ainult selle paberi lisama (ja ka seda ainult prantsuse keeles) – Maike peab kõik kodutööd laskma läbi iTurnitin’i, mis on põhimõtteliselt suuuuuuuur sait, kus on üle miljoni ingliskeelse teksti, ja mis salvestab automaatselt tema teksti ning kontrollib samal ajal ega selle osad ei kattu jutumärkideta mõne teise kirjutise omaga. Kui ei kattu, siis saad selle kohta tõendi, mille sa pead välja printima ja oma töödele lisama. Teoorias tähendab see seda, et mitte keegi ei saa plagieerida avalikus inforuumis olevaid artikleid ja esitatud kodutöid. Praktikas tähendab see aga muidugi seda, et vaesed umbkeelsed pannakse veel sitemasse seisu ja neil on veel vähem aega mõnda teist keelt õppida – siin on ju pooled inimesed aasia päritolu ja enamus neist oskab lisaks inglise keelele ka oma päritolumaa keelt või vähemalt mõnda muud keelt (need, kes on siin juba kolmandat või neljandat põlve, ei oska alati oma vanaemade keelt, aga enamasti väärtustatakse nende peres väga keeleoskust, vähemalt minu piiratud tutvusringkonnas) ja kui sa räägid hiina või jaapani keelt, võid sa kas või iga päev omale vähemtuntud autorite artiklitest esseid kombineerida. Kuigi mul on siiski raske uskuda, et inimesed, kes õppimise eest nii metsikult plekivad (sest ka siin kogutakse seda raha pikka aega), üldse tahaksid massiliselt end läbi nihverdada ja mõne sellise pärast niisugusi meetmeid rakendada, on ilmselge overkill.

P.S. Õpetaja oli mu prantsuse keele töös ühe asja valesti märkinud, nii et mu skoor pole 6.9, vaid 7 protsenti kaheksast. Nii et kõik, kes mulle kaasa elasid, võivad minuga koos 0.1 protsenti üle rõõmustada. 😀 Aga nüüd lähen ma magama tagasi, sest sain enne ainult kolm tundi sliipi panna ja olen tõesti pea seest tsombi.

* Nii et selgitan siis – vahepeal kirjutan ma asju lihtsalt selle pärast, et need äratavad mu tähelepanu, on naljakad või vastuolulised ja tahaks selliseid asju koos mõningate mõttesuundadega teistegagi jagada. Kui ma kirjutan näiteks, et Ansip võiks hakata teistes Euroopa Liidu riikides majandusalaseid koolitusi läbi viima, ei mõtle ma seda tõsiselt.