Ma armastan kiirmeedias figureerivaid “teadlasi”

Lugesin Postimehest artiklit “Keha augustamine seostub vaimsete probleemidega“, kus tegelikult öeldi muidugi, et:

Kuigi otsest seost keha rõngastamise ja vaimsete häirete vahel ei leitud, tuleks neetidega kaunistatud patsientide vaimse tervise uurimisele siiski keskmisest rohkem tähelepanu pöörata, kirjutab Healthday.

Nimelt esineb nende seas rohkem riskikäitumist ja psühhiaatriliste probleemide tunnuseid, näiteks enesetapumõtteid.

Ei ole muidugi vaja just teadlane olla, et aru saada, et kuna hetkel on augustamine ühiskonnas siiski mingil määral tabu, siis ilmselt tegelevad sellega suuremalt jaolt veidi ekstravertsemad inimesed ja boheemlased, kes ka muid piire ületavad. S.t. vaevalt, et näiteks maooride hulgas tätoveerimine või rõngastamine keskmisest suuremale risikikäitumisele viitaks. Eriti huvitav on siiski lugeda inimeste kommentaare, näitab kohe ära, et inimesed ei mõtle tegelikult iseenda mõtete üle, s.t. puudub igasugune kriitika omaksvõetud väärtushinnangute osas. Näiteks:

Minuarust sellised isikud va. naised ,kes kõrvarõngaste auke teevad -tugeva vaimse puudega isikud.Normaalne inimene ei augusta ju keha.

Tõlgin: Kõrvade augustamine on normaalne, sest seda teevad paljud. Muude kohtade augustamine, kuigi  sama valulik, kõrvaltvaatajale sama nähtav (või näiteks keele-, nibu-, naba- või alumisele korrusele jääva needi puhul hoopis nähtamatu) ja üldtunnustatud arvamuse kohaselt* tervisele sama ohutu, on ebanormaalne, sest seda tehakse vähem.

Kommenteerijal on muidugi selles mõttes õigus, et ‘normaalne’ võrdubki ‘keskpärane’ ja välimuselt keskpärane inimene Eestis tõesti ei augusta oma keha, aga kommentaari esimene osa ja see, kuidas inimesed hetkekski oma ajusid kasutamata selliseid seisukohti loobivad, on lausa armastusväärne. No kuidas sa ei suhtu positiivselt sellistesse ülekasvanud šimpansitesse?

* mõned väidavad, et kõrvade augustamine on tunduvalt kahjulikum, kui näiteks kulmurõngaste kandmine, sest kõrvas asuvat energeetilised punktid, mis mõjutavad kogu keha – tavameditsiin seda seisukohta ei poolda.

küll need järglased on ühed armsad tibununnukesed

Arutasime teiste korterikaaslastega juba vähemalt nädal aega, et huvitav, kas Nadia koristab vähemalt enne oma ema saabumist oma peldiku, vabandust, magamistoa ära. Nimelt saabus ta ema täna kuueks päevaks Sydneysse oma tütrekesele külla. Mis siin ikka pikalt keerutada, see vastus on muidugi “EI”. Esimene asi, mida ema tema tuba nähes küsinud olevat (kahjuks oma silmaga ei näinud) olnud:”Kuidas siin aknad lahti käivad?” Selgus, et Nadial pole õrna aimugi, ta ei ole kaheksa siinveedetud nädala jooksul õppinud akent avama.

Nadia muidugi oli armsuse ja viisakuse etalon. Esimese asjana jättis ema alumisele korrusele täiesti võõra tüdrukuga istuma (mingi suvaline Arina tuttav oli ööseks külla tulnud), põhjendusega, et ta just ärkas ja peab pesema minema. See, et ta ema on just pea kaks ööpäeva teel olnud ja tahaks ehk kah pesema minna, ei tulnud talle pähe. Seejärel küsis ema, mida nad homme teha võiksid ja sai vastuseks, et Nadia küll linna ei saa tulla, sest tal on vaja esseed kirjutada – esiteks on praegu vaheaeg ja teiseks on ta mitu õhtut järjest lihtsalt teleka ees passinud. Ta ema maksab roppu raha, et oma tütrekesele kuueks päevaks külla tulla, ja see teatab nüüd, et sorry, ega mul tegelikult sinu jaoks aega ometigi ei ole. Ma küll ei tea, kas Nadia ema on tööinimene, aga kui on, siis USAs on teatavasti puhkus 7 päeva aastas, eriti õnnelikel 14. Lisaks on meil kõik kodutööd kuupäevaliselt kohe semestri alguses ette teada, nii et oleks saanud valida külastuseks aja, kui ei ole vaja kodutöid teha.

Nüüd oli Nadia ema alumisele korrusele diivanile magama jäänud ja Nadia läks lihtsalt üles oma tuppa. Ta oleks võinud Maikelt madratsit laenuks küsida, et ta emal kuus päeva mugavam magada oleks, aga ilmselt on tal pohhui. Ühel hetkel ärkas ema üles ja küsis minu käest, ega mul ei ole talle tekki laenata, et tal olevat veidi külm ja täna olid poed kinni, ei saanud osta – see kuradi eit ei ole isegi selle pärast muretsenud, kas ta emal on padi pea all ja tekk peal, ema peab minema tema jaoks täiesti võõraste inimeste käest midagi laenama, selle asemel, et ta laps ise oma naabritega räägiks. Ulme.