Lugesin Postimehest artiklit “Keha augustamine seostub vaimsete probleemidega“, kus tegelikult öeldi muidugi, et:
Kuigi otsest seost keha rõngastamise ja vaimsete häirete vahel ei leitud, tuleks neetidega kaunistatud patsientide vaimse tervise uurimisele siiski keskmisest rohkem tähelepanu pöörata, kirjutab Healthday.
Nimelt esineb nende seas rohkem riskikäitumist ja psühhiaatriliste probleemide tunnuseid, näiteks enesetapumõtteid.
Ei ole muidugi vaja just teadlane olla, et aru saada, et kuna hetkel on augustamine ühiskonnas siiski mingil määral tabu, siis ilmselt tegelevad sellega suuremalt jaolt veidi ekstravertsemad inimesed ja boheemlased, kes ka muid piire ületavad. S.t. vaevalt, et näiteks maooride hulgas tätoveerimine või rõngastamine keskmisest suuremale risikikäitumisele viitaks. Eriti huvitav on siiski lugeda inimeste kommentaare, näitab kohe ära, et inimesed ei mõtle tegelikult iseenda mõtete üle, s.t. puudub igasugune kriitika omaksvõetud väärtushinnangute osas. Näiteks:
Minuarust sellised isikud va. naised ,kes kõrvarõngaste auke teevad -tugeva vaimse puudega isikud.Normaalne inimene ei augusta ju keha.
Tõlgin: Kõrvade augustamine on normaalne, sest seda teevad paljud. Muude kohtade augustamine, kuigi sama valulik, kõrvaltvaatajale sama nähtav (või näiteks keele-, nibu-, naba- või alumisele korrusele jääva needi puhul hoopis nähtamatu) ja üldtunnustatud arvamuse kohaselt* tervisele sama ohutu, on ebanormaalne, sest seda tehakse vähem.
Kommenteerijal on muidugi selles mõttes õigus, et ‘normaalne’ võrdubki ‘keskpärane’ ja välimuselt keskpärane inimene Eestis tõesti ei augusta oma keha, aga kommentaari esimene osa ja see, kuidas inimesed hetkekski oma ajusid kasutamata selliseid seisukohti loobivad, on lausa armastusväärne. No kuidas sa ei suhtu positiivselt sellistesse ülekasvanud šimpansitesse?
* mõned väidavad, et kõrvade augustamine on tunduvalt kahjulikum, kui näiteks kulmurõngaste kandmine, sest kõrvas asuvat energeetilised punktid, mis mõjutavad kogu keha – tavameditsiin seda seisukohta ei poolda.
Pärdikute päevaraamat 
eriti kuradi r6ve on veel tätoveerimine. No peab ikka haige inimene olema, kes ennast tätoverib. Ytlen seda selle pärast, et endal mul tätokaid pole ja mina ei ole haige inimene.
Kui tätoveeritud nahk mädanema hakkab, siis see hakkab haisema – mis siis teete ?(Postimees online-ist)
No kuna tätoveeritud inimesed on k6ik asokad ja paariad, siis nad haisevad lihtsalt yheskoos.
mõõhõhh – mädanevad ka naguinii…Võsa-Petsi saates kunagi näidati ühte, jala peal olid lausa vaglad.
Tatoveeringu pärast ma olen kindel !
Tatokatega inimesed tuleks vangimajja panna- seal on selliste koht.
Ja kuidas nad veel vanana välja näevad! Mina näiteks näen vanana välja nagu uus.
Sulle ikka ei anna rahu? Vanarahva sõnul pidi juba kanasitt vananemise eest kaitsma, sina, kes sa ülepäeviti peadpidi hobuse perses oled, ei vaja kindlasti kunagi Botoxit. 😀
Oijah, ma ikka kah aeg-ajalt kuulen kõrtsis purjus keskealistelt töllidelt läminat teemal “a guulä… sssul seal all ga rõnngaid onnvä?”
Vähemalt on mul nüüd kaks head comeback’i. Tuleb lihtsalt kopsud õhku täis tõmmata ja siis tüübile sügavalt silma vaadates sisistada:
a) “On jah! Olümpiarõngad on, kas tead!”
või
b) “Muidugi on! Terve rõngassärk on!!!”
See võib ohtlik olla, pärast nõuab oma sõpradega kontrolli, st tahab näha.
Ma oskan vajadusel VÄGA ähvardav välja näha, viimased 10 aastat pole füüsiliseks vastasseisuks läinud… *whistles innocently*
Palju kaklusi jääb ära seepärast, et ei taheta rusikaid ära määrida. (Parafraas hiina vanasõnast)
ma täitsa huvi pärast tahaks teada, kui paljudel vaimuhaiglas viibijatel reaalselt mingeid neete-rõngaid-kehakaunistusi on.
tegelt ma ütleks, et kui kehaaugustamine on arvestatav viis oma keskmisest kõrgemat surmatungi ja depressiivsust maandada, siis on see parem meetod, kui ntks mootorsõidukitega purjuspäi kihutamine, benjihüpped, kõrtsikaklused, vms.
Augustage terviseks! Ärge suruge oma loomulikku augustamistungi alla, see võib halvasti lõppeda!