Feel no evil. Fear no evil.
Päeva tsitaat tuleb meie kõigi lemmikult, Eesti maailma seksikaimalt mehelt, tõsiselt mõtlejalt, lauljalt, literaadilt ja sõnade autorilt Vaido Neigausilt:
Ma tahan, et mu elu oleks fun. Ilma selleta oleks mu elu igav.
Kuldsed sõnad, kuldsed sõnad.
Goo-o-o-o-o-O VAIDO!
Kurat, et ma ka alati kõige paremad asjad maha pean magama. Nagu mäletate, ei saanud Nadia täna oma emaga aega veeta, sest pidi minema raamatukokku esseed kirjutama. Tema ema oli kodus ja tegi emalikke asju – avas Maike abiga akna, pesi Nadia pesu, koristas ta toa ära, viskas 8 nädala jooksul kogunenud toidujäänused ja -ümbrispaberid minema jne. Õnnis elu kestis täpselt nii kaua, kuni wunderkind koju jõudis ja juhtus see, mis juhtuma pidi ja sellistes olukordades alati juhtuma peab – Nadia vihastas end pööraseks, sest ta leidis, et ta ema on oma nina tema asjadesse toppinud, ja hakkas lõugama. Nii et tundub, et ta ema on ainus inimene, kelle peale ta üldse häält julgeb tõsta.
Otse loomulikult ilmus selle kisa peale välja Maike, kes teatas, et oma ema peale ei karjuta, vaid temaga käitutakse viisakalt. Nadia oli nii kuri, et üritas isegi talle (ja tõesti, kui ma ütlen “ISEGI TALLE”, siis täpselt seda ma mõtlengi) midagi vastu pobiseda, aga asi lõppes sellega, et ta läks oma tuppa ja lõi ukse pauguga kinni, et sealt tunni aja pärast alandliku näoga välja tulla. Kes see ikka Maikega vaidleb.
Mulle meenus, et laupäeval, kui me Malluga James’i ilmaletulekut tähistasime, nõudis ta ühel hetkel ühte mu neetidest, et proovida, kas tal läheb veel miskit läbi keeleaugu. Mul on ainult ümmargused, nii et andsin talle ühe. Proovis, avastas, et veidi ebamugav on ja küsis mu kubet põrnitsedes:”Sul ühtegi sirget ei ole v?” Isegi James hakkas naerma, kuigi vestlus oli eesti keeles. Nii et inimesed ei eelda mitte ainult seda, et mul allpool vööd metallist okastega siil on, nad eeldavad ka seda, et vähemalt mõni neist neetidest on ca 2 cm pikk sirge pulk, mida mugavalt läbi keele annaks panna. Huvitavam veel on muidugi mõte sellest, et kui mul tõesti oleks seal neet, kas ta oleks selle endale ka hooga minu tuti juurest endale suhu löönud. No ja muidugi ka see, et kas mina oleks lihtsalt seltskonna ees riided maha tirinud, et oma varandust jagada. 😀
Igatahes ma tunnen end nüüd nagu Xena ja panen kohe augurauameistrite juurde aja kinni, et mitte oma tulihingelisi fänne edaspidi kurvastada. Praegu oleks ju hea aeg kah, K-l ka jälle süda rahul, sest vähemalt neli nädalat keegi ta naist ei katsu. Või noh, ei sisene vähemalt eesuksele koputades. 😀
Ja krt, mul oli nagu tsäänss Malluga samasse baari t88le saada, aga mu cv lihtsalt EI lähe kohale nende ametlikule meiliaadressile. Arvab, et:
Hi. This is the qmail-send program at yahoo.com.
I’m afraid I wasn’t able to deliver your message to the following addresses.
This is a permanent error; I’ve given up. Sorry it didn’t work out.
<info@elevenkitchen.com.au>:
207.234.225.232 does not like recipient.
Remote host said: 452 <info@elevenkitchen.com.au> Domain size limit exceeded
Giving up on 207.234.225.232.
I’m not going to try again; this message has been in the queue too long.
Saatus vist. Eks siis vahin kodus telekat edasi.
Ja muudest asjadest – ma olen mitte ainult nohik, vaid suisa sõltlane. Tulin täna (ehk vaheaja ametlikul esimesel päeval) raamatukokku, et saada endale vajalikud asjad, et vaheaega kodutööde ettetegemisega sisustada. Ei, ma ei ole normaalne. Aga see-eest on mul lõbus. 😀
Pärdikute päevaraamat 