Kurat, et ma ka alati kõige paremad asjad maha pean magama. Nagu mäletate, ei saanud Nadia täna oma emaga aega veeta, sest pidi minema raamatukokku esseed kirjutama. Tema ema oli kodus ja tegi emalikke asju – avas Maike abiga akna, pesi Nadia pesu, koristas ta toa ära, viskas 8 nädala jooksul kogunenud toidujäänused ja -ümbrispaberid minema jne. Õnnis elu kestis täpselt nii kaua, kuni wunderkind koju jõudis ja juhtus see, mis juhtuma pidi ja sellistes olukordades alati juhtuma peab – Nadia vihastas end pööraseks, sest ta leidis, et ta ema on oma nina tema asjadesse toppinud, ja hakkas lõugama. Nii et tundub, et ta ema on ainus inimene, kelle peale ta üldse häält julgeb tõsta.
Otse loomulikult ilmus selle kisa peale välja Maike, kes teatas, et oma ema peale ei karjuta, vaid temaga käitutakse viisakalt. Nadia oli nii kuri, et üritas isegi talle (ja tõesti, kui ma ütlen “ISEGI TALLE”, siis täpselt seda ma mõtlengi) midagi vastu pobiseda, aga asi lõppes sellega, et ta läks oma tuppa ja lõi ukse pauguga kinni, et sealt tunni aja pärast alandliku näoga välja tulla. Kes see ikka Maikega vaidleb.
Pärdikute päevaraamat 
Jällegi…
mina oma suure lapse tuba ei korista vaid naaksun ta kallal ise nii kaua, kuni ära koristab.
tegelikult hoiataksin juba enne sõitmahakkamist, et hei, kutt, su ema tuleb sulle külla, tead küll, mida ma koristamata tubadest arvan. Kui ma ära sõidan, pea oma seapesa edasi, aga kuniks ma sinu juures olen…
Mulle tundub, et Nadia huvitav iseloom ongi ta ema ülehoolitsemise ja veel mingi viltuse mõtteviisi tulemus.
Noh, nüüd saab ta Maike karmi kasvatust tunda, see teeb ilmselt igaühest midagi inimeselaadset.
Maike kaua elagu!
Ma juba ütlesin MNC-le, et ta peab Nadia endale naiseks võtma, et ma ikka Eestis kah tast edasi saaksin kirjutada.
Consider it “DONE” ! 😉
Ma olen täitsa nõus Morgie’ga ses osas, et eks ned kasvatustöö viljad ole, mis muud. Vägisi jääb mulje, et kodus elades tegeleski Nadia toa koristamisega ta ema… Aga kui laps juba selliseks kasvada lastud, siis täiskasvanu järelt temaga kokku lepitamata ta elu korraldama minna väga ei sobi enam. Hilja juba igatepidi 😉
Nadia ärritusest ma saan täitsa aru – mind torgib isegi mu kallim, kui ta vahel külla tulles eelmisest õhtust kapinurgale jäänud nõusid pesema asub (ühise söömaaja jälgede likvideerimisel muidugi samas teretulnud). No eks mu emal ka käed alati sügelevad, kui minu juurde satub – mul on siiski töö ja lapsed ja hobid ja õhtune paduväsimus, mistõttu keskmise tragi perenaise ossa ma koristamise osas ei sobi 😉
No kuna Nadia tuba konkreetselt haiseb, on mul ainult hea meel, kui keegi seda koristab, ükskõik, mida Nadia ise sellest arvab. Saan muidugi ta siirast kurvastusest aru, nüüd on ju kogu 8 nädala haisukogumine raisku läinud ja tuleb otsast alustada.
See on nüüd ka tõsi, et teie seisukohast – las parem koristab Nadia ema, kui et üldse mitte keegi. Samas kui Nadiale endale oleks kasulik hoopis miski muu. Ah, ilmaelu ei ole iial lihtne ja sirgjooneline.
Aga eks maailm/elu olegi nagu küngasmaastik – igal inimesel (ja pahatihti ühe inimese igal rollilgi) oma mätas 🙂
Aga kui Maike seda tegemata kasvatustööd kiiremas korras ära ei tee, siis 2 kuu pärast peate vist juba omade rahadega Nadia ema külla kutsuma 😀
Ma olen muide ka ilgelt vihastanud, kui keegi minu juures luba küsimata koristab. Ainult elukaaslastel on lubatud.
Minu arust hakkavad N.-i igasugused huvitavad iseloomujooned endale nüüd põhjust leidma. Kujutage ise ette, kui teil oleks ema, kes mitte midagi kasulikku selgeks ei õpetaks ja teeks kõik ette-taha ära. St ühest küljest oleks mõnus laiselda, aga teisest küljest ei oleks kunagi mingit privaatsust. Siis põgeneks vast isegi kodust ära ja üritaks suhtlemist vältida, avastades küll kahjuks, et ise ei oska midagi teha.
Tal oleks vbla ära kulunud kõigepealt päris omaette kolida, kus tema segadus toanaabreid ei häiriks, siis kui endal oleks üle visanud, oleks äkki omal algatusel koristama ja asjatama hakanud.
Maikest saan ma selle koha pealt aru, et korterinaaber, kes ühiselu reegleid ei austa, ajab õigustatult vihale, aga argumendid stiilis “nii lihtsalt ei tehta!” ei päde sellegipoolest. Võib-olla oli see karjumine, mis N. ette võttis, esimene kord, kui ta oma emaga tegelikult üldse suhtles, ja siis oli ju asjaks. Kui veel ema kah vastu karjuks, et “korista siis ise, kui mul ei luba”, hakkaks juba looma.
Ema olevat talle öelnud, et kui Nadia ise koristaks, ei peaks tema seda tema eest tegema. Mai tia, minu jaoks kõlab pigem nagu miski sage vaidlusteema.
Tuletate oma koristamisjutuga mulle meelde, et peaks kultuurikihi alt usb-juhtme välja kaevama. Usb-juhtme detektorit oleks vaja. Kaevandusala kitsendamiseks.
Huvitav, ma pole ka oma korterit 0,5+ a-d koristanud, aga usb juhe on veel täitsa leitav. Kuidas küll korterid nõnda erineval viisil segi lähevad?
Lähevad. See on miskine aju kaasasündinud eripära. Mõni külvab enda ümber segadust ja mõni suudab kõik asjad nende õigetele kohtadele automaatselt tagasi asetada.
“mis mõttega ma koristan, kui niikuinii on kohe kõik jälle segamini?” küsis mu käest teismeline, kes väikese lapsena oli väga korralik. Teismelise aju aga pidi teatavasti mingitel teistel sagedustel töötama kui normaalse inimese, st lapse või täiskasvanu oma.
Asja positiivne külg on, et Maike, Rents ja selle seebiseriali muud osalised saavad sellest loost õigupoolest üsna hindamatu kasvatusalase kogemuse – et mis laadi vigu tulevikus oma laste puhul tasuks vältida.
Või ehk tasuks vältida hoopis nende laste siginemist?;)
Kerge öelda, raske teha
ehk
vaim on valmis, kuid liha nõder…