Kuna isegi mul hakkas täna hommikul südametunnistus veidi bitšimise pärast piinama (jah, seda juhtub vahel ja kõik mu sõbrad lihtsalt eiravad seda, sest nad teavad, et küll see paari tunniga või hiljemalt päevaga üle läheb), olen täna päev otsa asjalikke asju teinud. Ärkasin kell pool seitse, et üheksaks linna jõuda (kui see on ebameeldiv, on see karmale hea!), lugesin teel sinna ja tagasi arenguantropoloogilist raamatut* (see, et ma selle eest hinde saan, ei tähenda, et näljahäda pärast muretsemine vähem väärt oleks!) ja kuulasin kuus tundi (faking KUUS TUNDI) loengut vastutustundlikust alkoholikäitlemisest ja -käsitlemisest – kuigi kõik teavad, et eestlastele on see tarkus juba emaõllega, vabandust, emapiimaga kaasa antud.
Sellest viimasest oli kusjuures isegi kasu, peale seda, kui ma olin way liiga pikalt kuulanud juttu sellest, et joomine on halb, liiga palju ja liiga kiiresti joomine on veel halvem ning mitu päeva järjest liiga palju ja liiga kiiresti joomine on veel eriti halb, tekkis mul kohe jälle tavapärane tahtmine kellelegi halvasti öelda. Hea kohe oma tavapärasesse seisundisse tagasi jõuda. Lisaks räägiti pikalt, pikalt sellest, kuidas isikuttõendavat dokumenti kontrollida (vaatad, kas pilt on ikka siseneja nägu, aastaarvu vaatad kah, kui aastaarvu järgi on täpselt 18, mis siis teete? – õige, vaatate kuud!). Ainus asjalik asi, mida ma sealt teada sain, on see, et siin riigis on keelatud müüa alkoholi purjus inimesele. Nii kaua tohib müüa, kuni inimene on vindine, aga purjus inimesele müümise eest on trahv kuni 11 tuhat dollarit. Eriti kenal juhul võib politseiniku käest ka ainult 1100 dollarit trahvi saada, aga see on vedamine.
Aga nüüd lähen ma koolivendadega välja, selle eelmise lõigu peale võiks ju kohe mõne siidri võtta. Kuigi IT-mees hakkas nägusid tegema, kui kuulis, et teised poisid ka tulevad. 😀
* Susan George “How the other half dies” – sellest teen ma eraldi postituse, lootuses, et vähemalt Wild viitsib minuga veidi arutleda, sest kuna see on ilmunud 1977. aastal, pean ma kirjutama sellest, kui ajakohased need väited tänapäeval on.
Pärdikute päevaraamat 