Sellise nimega multat vaatasime täna. Peategelasteks on pildil olev vanaonu ja üks pisike poiss. Ikka tõsiselt armas ja naljakas värk. Huvitav, kuigi natuke kurb, ja tänapäeva oludes annab vanematele võimaluse oma lastega hiljem üsna aktuaalsetel teemadel arutleda, näiteks rääkida, mis on vanadekodu ja miks mõned lapsevanemad peale lahutust ka oma lapsed unustavad. Aga see ei ole üldse põhiteema, põhiteemaks on SEIKLUS ja see, et vahel on teel olemine olulisem kui sihtpunkt.
Oleks mul laps, siis ma RAUDSELT näitaks talle seda.
Treiler on sihuke (ei ütle küll suurt midagi, aga siiski):
Pärdikute päevaraamat 