Vaatasime täna Arinaga filmi. Sedasama, mille soundtrackilt ma eile loo lisasin (selle kuradima hea loo siis). Keskealise kuulsa kirjaniku/trummari ja muidu kuulsa tüübi ukse taha tulevad kolm ilmselgelt puudega tüüpi. Kange käega gei, kurt ja kõnedefektiga noormees. Poisid nimelt on otsustanud punkbändi tegema hakata ja otsivad trummarit, kellel ka puue oleks. Kuna Dries tahab nende maailma lähemalt vaadata, jääb ta sellega nõusse, öeldes, et tema puudeks on mänguoskamatus. Bändi nimeks saab “The Feminists”, sest “neli puudega tüüpi on täpselt sama kasulikud kui feministid”.
Film on üles ehitatud sümbolitele ja ei pretendeerigi erilisele realistlikkusele, osade elementide paremaks esiletoomiseks ja efekti suurendamiseks on osad detailid meelega üle paisutatud. Maailm, kuhu Dries sattunud on, on vaene, vägivaldne, egoistlik, ükskõikne ja põhjani vastik ja loob üsna terava kontrasti tema igapäevaeluga. Ta ise ei ole ka päris lillekene ja käitub oma uue seltskonnaga nende endi reeglite kohaselt, aga neid üle mängides. Seejuures jääb selgusetuks, kas ta ei ürita alguses sekkuda, sest laiemas plaanis ei saaks ta mitte midagi muuta, või ta tahabki olla pigem kõrvaltvaataja.
Hinnangud on suht seinast seina, mulle meeldis HIRMSASTI, nimetaksin seda suisa üheks parimaks filmiks, mida ma viimasel ajal näinud olen, sama arvavad pea kõik mu sõbrad, aga internetis on päris palju neid, kes seda mõttetuks nimetavad ja MNC ka kiunus, et talle ei meeldinud. Mulle igatahes VÄGA meeldis, kohe nii väga, et vaatan suure tõenäosusega suisa homme korra veel.
Tükk aega mõtlesin filmi vaadates, mis ta tätoveering ütleb, nüüd leidsin netist pildi. Hirmsasti stiliseeritud”GOD IS D EVIL”. Päris kaval.
Treilerit võite ka vaadata:
Pärdikute päevaraamat 