me me me

Lubatud pildid

Aitäh, kallid sõbrad, selle tormilise tagasiside eest, mida te mu koju naasmist puudutava postituse juurde jätnud olite. Ma teadsin, et see teid rõõmustab, aga et NII väga, tuli mulle üllatusena. Ise ka ei tea, miks ma oma aega sellise tõprakarja peale raiskan, aga sai ju lubatud,  et näitan pilte sellest, mida ma siin riigis näinud olen. Isegi nii väga hoolin teist, et seekord poolitasin oma jutu ära, et kehvema internetiga inimestel see pildilaviin arvutit kokku ei jooksutaks. Ehk siis neile, kes pole suutnud interneti arenguga kaasas käia ja ilmselt siit blogist kiisu apdeite otsivad (ta muide kandideerib parajasti Reporterisse ilmatüdrukuks, nii et tõenäoliselt on talle varsti lapsehoidjat vaja, võite end pakkuda) selgituseks: kui tahate pilte näha, siis vajutage postituse pealkirjale ja näete rohkem.

Ja ärge kurvastage, sest Mallut piltidel tunduvalt rohkem näha on, kui mind, neil on fotokaga lihtsalt vastastikkune armastus – talle meeldib tunduvalt rohkem piltidele jääda, kui mulle, ja selle eest jätab kaamera ta sinna tunduvalt normaalsema välimusega kui minu. Kui ei usu, vaadake ülemist pilti. Ja ma ei ole vist kogu elu jooksul nii palju kaameraga vehkimist näinud, kui selle ühe nädalavahetuse käigus. Ahjaa, selle ütlen ka ette ära, et baaripildid on ikka mitme õhtu jooksul tehtud, mitte ei käinud ma vahepeal peldikus riideid vahetamas.

Üleval on pilt Blue Mountainsist, mis nägi tõesti superlahe välja, aga kuna see jäi tagasiteele, ei viitsinud me seal passida. See-eest tegime me seal ka suisa kaks videot, mis mõlemad rämedalt feilisid, sest videode eesmärgiks oli ju näidata vanematele, kuidas kenad viisakad neiud turismi teevad, aga meie isiksus ei mahtunud taas raamidesse. Neid saate vaadata siit ja siit – ja jah, ma tegelt tean, et puud ei ole seismiliselt aktiivsed, see oli nali, lollakad. Aga vaade on siin niisamagi ilus, näiteks selle pildi tegin ma suvalisel hetkel autoaknast:

Mõlemad saime autot juhtida kah – ja niisama PALJU autoga sõita. Mallu ei suutnud kogu aeg multitaskida, nii et oli sunnitud vahelduseks pildi peal inimese näoga olema. Päris kena ju:

Üritasime loodusest kängurusid leida ja ehmatasime kogemata üht nii, et see hüppas aia otsa. Väidetavalt on ta järelikult kas vana või haige, niisama seda ei juhtuvat:

Ükspäev sai rahvuspargis käidud ja leidsime sealt Mallu sugulase. Võrrelge ise:

Mõni känguru oli nii põkk, et ajas hirmu nahka:

Ja mõni oli aiast jooksu pannud:

Loomi/linde oli seal veel:

Viimane neist on ainus koaala, keda ma siiani Austraalias näinud olen. Aga laadal nägime vähe tavalisemaid loomi. Notsud muideks hakkasid ühel hetkel täielikku searallit tegema, nagu mängivad kutsikad, väga lahe oli vaadata:

Tegelikult kõik ikka päris NII tavalised ei olnud:

Meie lemmikputka laadal oli selline:

Hobuseid saime ka katsuda, kuigi mitte pargis (Mallu muidugi tegemas seda, mida ta kõige paremini oskab, kuni nad üksteisele hirmu nahka ajasid):

See võiksin olla mina (kui ma mingi hulluse ajel paneksin pähe kauboikaabu, jalga teksad, selga mingi suvalise särgi ja roniksin selle klišee tipuks veel hobuse selga):

Päeval nunnutasime me känguru ja õhtul sõime seda:

Seejärel sai veidi Mallut väntsutatud:

Ja peale seda läksime kohalikku baari külaelanikega tutvuma. Muuhulgas oli seal näiteks koer nimega Trouble:

ja kohalik, kelle nime ma ei mäleta:

Eelkõige mängisime me seal piljardit. Näiteks mina ERITI lolli nägu tegemas (ma küll päris kindel ei ole, aga ma vist mängisin elus esimest kora, vähemalt ei meenu küll, et ma seda asja varem ka käes oleks hoidnud):

Ja Mallu abivahendeid kasutama õppimas (õpetajaks on üks baari omanikest, Rob):

Rob ise mängis muidugi väga hästi (kuigi ega pildilt näha ei ole):

Vahel tegi suisa meele rõõmsaks (midagi, mida iga päev ei näe):

Muuhulgas sain esimest korda elus muusikaautomaati kasutada, nostalgiline tunne oli, mis sellest, et värk on puutetundliku ekraaniga 😀 :

Vahepeal tundus, et Rents väsis ära:

Aga see ainult tundus nii:

Vahel sundis Mallu mind sõbrapilte tegema. Nii et me nägime vahelduseks välja näiteks sellised (ei, ma ei mäleta, miks ta jälle pesu näitab):

Aga olgem ausad, reaalsus oli enamasti siiski selline:

Kuigi tunnistan, et oli ka vennastumise momente:

Ja lõpuks võtsin tüdruku isegi tantsima:

Ja vaata, ema! Isegi seal suutsin ma järgmisel hommikul veel nohik olla:

Hommik oli nii jube, et isegi süüa ei tahtnud. Meie oma tehtud kook (nurgal) oli välja unustatud ja metskassi poolt osaliselt söödud saanud. Isegi tema kõike ei soovinud:

That’s all, folks!

11 kommentaari “Lubatud pildid

  1. Õu, aga pange siis numpz kympz kiizule, kaua ta kerjab memmelt kinopileti ja tätoveerimisraha.
    Materdasite ta siin korralikult läbi, tehke siis miskit head ka vahelduseks. Mina tunnen tema blogist puudust. Ahvikari rsk.

  2. mis roosakas-oranzi kanalist see Mallu esimeste piltide peal ahistab?
    muidu aga
    aww, nii nunnu! Ninnu! Nännu!
    😀

    1. aaa, milline pettumus! Ma juba lootsin et tegu on special austraalia kukkurkanaga ja et seljalt on ta näiteks rohelisetäpiline.

      Miks nad neid siis värvivad?

  3. “Reena mine seisa ruttu selle lahtipääsenud känguru ette!”
    ” HULL OLED VÄ, SELJA pean talle keerama vä???”
    tra nagu krokodillist räägiks:D

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.