anna kannatust · antropoloogia · me me me

Eitusfaas

Ma olen juba jõudnud nii kaugele, et ei taha hommikuti postkasti juurde minna, sest kardan seda “nagunii ei ole mu juhe ikka veel kohale jõudnud” emotsiooni. Vahepeal nägin unes, et see ei tulnudki siia, vaid läks hoopis mu Eesti aadressile – mis sellest, et panin tellides Sydney aadressi (mis oli ka kinnitavas meilis) ja muutsin paypalis ka aadressi ära. Ja jah, ma tean, et ma olen juba nädal aega ainult sellest kuradima juhtmest rääkinud, aga vannun, et kui olukord seda nõudma peaks, teen seda nädal aega veel. Ja kui see peaks tõesti päev peale Mallu lahkumist saabuma, on see raudselt märk. Ma küll ei tea, mida see tähendada võiks, aga kuna mul on kooliaegne sõbranna, kes vaatab alati kas või teetassis olevat mulli ja ütleb hauataguse häälega:”See PEAB midagi tähendama!”, olen ma üsna kindel, et SEE juba oleks üks piisavalt tõsiseltvõetav märk.

Nii et nagu arvata oli, istun ma praegu arvutiklassis ja huian internetis valmistun tõsiselt essee kirjutama hakkamiseks. Tähtajani on ju ometigi veel tervelt 25 tundi aega, milleks kiirustada. Nii et räägin hoopis lühidalt india pereplaneerimisest – sest pikalt ei viitsi kirjutada, aga kui üldse ei kirjuta, läheb meelest ära. Nimelt otsustati seal 60ndatel, et rahvastiku pidev suurenemine on oluline probleem, millega tuleb tegeleda. Suures osas oli see probleem selle pärast, et vaesed paljunesid rohkem ja vaesuse vähendamine vaeste arvu vähendamise teel tundus kellelegi ilmselgelt loogiline lahendus olevat. Nii et algas programm, mille käigus vabatahtlikke steriliseeriti. Et korralikult plaani täita, tähendas see näiteks seda, et sõjaväelased sõitsid külla sisse, kõik mehed peksti läbi, võeti kaasa ja ca kolmandik neist steriliseeriti. Seejärel viidi nad koju tagasi ja mindi järgmisesse külla. See nali ei kestnud muidugi kaua, sest teatavasti peetakse meeste kotte siin ilmas miskipärast pühamaks kui jeesuslast ennast, nii et tähelepanu keskmesse sattusid naised.

Nende steriliseerimisopp kestis (ja kestab seal riigis siiani, nüüd lihtsalt ei ole kampaania nii vägivaldne) ca minuti ja videos näidati doktorit, kes operatsiooni ajal kurtis, et see on ebaaus, et ta päevas ainult sada oppi võib teha, ta jaksaks ikka tunduvalt rohkem. Et arstid kummardama ei peaks (selg hakkab ju muidu valutama), pannakse naised pea alaspidi ebamugavasse asendisse, paljud neist on alles 16 ja see on nende esimene günekoloogikülastus. Teoreetiliselt on steriliseerimiseks muidugi mehe nõusolekut vaja, aga kuna tegu on väga vaeste inimestega, siis lubatakse neile selle allkirja eest igasugu asju. S.t. on olemas erinevad organisatsioonid, kes peavad inimesi operatsioonile meelitama ja kui nad piisava arvu “vabatahtlikke” kokku saavad, saavad nemad selle eest mingi summa raha. Seetõttu lubavad küla- või linnaosavanemad näiteks paremaid elamistingimusi (uut kaevu vms) või isegi maja. Tõsi küll, steriliseeritud naistest, kellega intervjuid tehti, polnud ükski neist päriselt maja saanud (sest lepinguid ju ei tehta), aga väiksemad asjad saadi isegi kätte.

Huvitav oli see, et samas filmis rääkisid india naised väga avameelselt seksist, laste saamisest ja sellega seonduvast – kuigi ma teadsin ka varem, et india naised on tunduvalt avameelsemad, kui mehi seltskonnas ei ole. Lihtsalt neid kestast välja tulemas näha on vahva.

Ahjaa, seda tahtsin ka rääkida, et mind hakkab vaikselt ärritama see, et Austraalia on nii usakeskne. S.t. USA on norm, Aasia on eksootika ja Euroopat pole olemas. Kui paned teleka käima, näed Euroopat ainult kultuurikanalil, mujalt tulevad ainult usa sarjad. Nad ei tea, kes on Hercule Poirot, Guy Richie kohta küsivad “Kas ta oli Madonnaga abielus ve?”, “Fight clubist” pole kuulnudki ja Smack The Pony või Absolutely Fabulous on nende meelest lastesaated. Ulme. Samas on minu meelest muidugi ulmeline ka see, et ameeriklased, keda ma siin kohtan, on kuulnud ainult meinstriim ameerika filmidest ja ei tea näiteks, mis on “Donnie Darko”, “Mulholland Drive” vms asi, mille nägemist Eestis igalt inimeselt per se eeldatakse. Selle asemel vaatavad nad “Avatari”, “2012”, “Twilight’i” ja kiruvad, et ei tehta häid filme.

Üks kommentaar “Eitusfaas

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.