Sain täna FINALLY oma juhtme* kätte ja see (s.t. kingitus elult eneselt peale LIIGA pikka ootamist) tuletas mulle meelde, et päris sünnast on juba kolm nädalat möödas, nii et paras aeg vist jutustada. Ma muidu ei ole väga suur sünnipäevade fänn, aga sedapuhku korraldas Mariann mulle küll ERITI nunnu ürituse. Nimelt kasutas ta kasulikult ära minu sporditegemisaega ja puhus täis 24 õhupalli (nüüd on tal trenni nii palju, et võiks vabalt põrsakeste majadele üle minna, kahjuks pornoärisse siirdumise jaoks peaks vist teisipidi harjutama), korjas suurema laga kokku, pani põlema küünlad, kallas veini välja ja et ikka PÄRIS traditsioonilise sünnipäevaüllatuse saaks, ajas selga asja, mida pildil näha võib. Näo jätsin viisakusest välja. Tegelikult oleks pidanud muidugi tagumiku ka maha lõikama, sest ma näitan teile ju korsetti ja mingitel pervertidel pole vaja siin luurida, aga sedapuhku jäi nii.
Muidu oli vaikne üritus, päris peo teen suvel, nagu mul juba kombeks on saanud. Isegi korsetti seljast kiskuda ei saanud, sest Mariann on teatavasti all tease, but no fun. Aga oma ajutisse koju jõudes selgus, et sealgi ikka veits mõeldakse minu peale, sest Arina oli mulle seinale ehitanud sellise asja, nagu altpoolt näha, ja lisaks küpsetasid nad mulle paar päeva hiljem päris koogi.
* See on nii jube ja viginarohke lugu, et teen sellest eraldi postituse
Pärdikute päevaraamat 
ma olen ikka ilus küll:P ps, palju õnne:P