Guugeldasin veidi vigisemise vahele ja avastasin, et õnn on jõudnud minu õuele. Juunis tuleb välja nii IT Crowdi kui The Guildi uus hooaeg. Ja True Blood ometigi ju kah. Ma ei pea kunagi oma toast lahkuma!
P.S. Felicia Day ruulib ju täiega!
Feel no evil. Fear no evil.
Guugeldasin veidi vigisemise vahele ja avastasin, et õnn on jõudnud minu õuele. Juunis tuleb välja nii IT Crowdi kui The Guildi uus hooaeg. Ja True Blood ometigi ju kah. Ma ei pea kunagi oma toast lahkuma!
P.S. Felicia Day ruulib ju täiega!
Mul oli eile prantsuse keele eksam. Eksam nagu eksam ikka, sellest pole midagi põnevat rääkida, aga minu jaoks oli huvitav see, et siin päriselt jälgiti seda, et eksamit teeks õige inimene ja et ta eksami ajal maha ei kirjutaks. Tartu Ülikoolis olen ma ÜHE KORRA olnud eksamil, kus enne klassi sisenemist kontrolliti, kas ma olen ikka eksaminimekirjas ja vaadati üliõpilaspiletit – aga aineid, kus on korraga auditooriumis üle saja või mitmesaja inimese, on ju tunduvalt rohkem. Kõik need ained, mis on kohustuslikud kogu filosoofia teaduskonnale, nagu näiteks filosoofia (kui ma ei eksi, siis just seal dokumente kontrollitigi), usundiõpetus, sissejuhatus kirjandus- ja teatriteadusesse jne. On ka kuulda olnud, kuidas inimesed otsivad (ja ilmselt ka leiavad) kedagi, kes oleks valmis nende eest eksamit sooritama, raha eest muidugi.
Jutt usaldusest on muidugi hea küll, aga meil tuleb siiski arvestada sellega, et Eestis:
a) isegi sekretärilt eeldatakse vähemalt bakalaureust, mis tähendab, et pm igal ahvil, kes oskab klaviatuuri kasutada, on rohkem kui piisavalt motivatsiooni diplomi saamiseks – just nimelt diplomi saamiseks, mitte õppimiseks; ja
b) praeguse hariduspoliitika tulemusena on meil sõna otseses mõttes massiülikool, mis tähendab, et usalduse väljateenimisest ei saa juttugi olla – ja usaldada kedagi ainult selle pärast, et inimene on suutnud ülikooli pääseda? Ei tundu just kõige normaalsem idee.
Siin ei tohi eksamiruumi tuua seljakotte, mobiiltelefone ega üldse midagi elektroonilist – kõik mp3-mängijad jms jäävad koju või ukse taha. Eksamiruumis täidetakse esimese asjana ära oma andmetega leht ja jäetakse see koos oma üliõpilaspiletiga lauanurgale. Eksami ajal käib üks töötajatest mööda ruumi ringi, kontrollib esitatud andmete vastavust piletitel olevatega ning seda, kas eksamit sooritab tõesti sama inimene, kes on pildil. Lisaks hoitakse aktiivselt silmad lahti ka igasuguse kõrvalise tegevuse osas. Minul oli ainult üks eksam ja keegi millegagi vahele ei jäänud (poleks ka põhjust, sest me pidime esseed kirjutama, mis seal ikka maha vaadata), aga räägitakse, et muidu tõesti visatakse kohe ilma hoiatuseta välja ja võid järgmisel aastal ainet uuesti teha, kui tahad. Lisaks sellele on üliõpilasel ka reaalne võimalus koolist välja lennata, kui tal mingeid varasemaid rikkumisi ees on. Ja mulle tõesti meeldib see süsteem, sest mida sa ronid ülikooli, kui sa ei suuda siin isegi mahakirjutamata hakkama saada, leia endale jõukohane positsioon elus ja proovi sellega õnnelik olla.