me me me

Siin riigis peetakse päriselt eksamil korda

Mul oli eile prantsuse keele eksam. Eksam nagu eksam ikka, sellest pole midagi põnevat rääkida, aga minu jaoks oli huvitav see, et siin päriselt jälgiti seda, et eksamit teeks õige inimene ja et ta eksami ajal maha ei kirjutaks. Tartu Ülikoolis olen ma ÜHE KORRA olnud eksamil, kus enne klassi sisenemist kontrolliti, kas ma olen ikka eksaminimekirjas ja vaadati üliõpilaspiletit – aga aineid, kus on korraga auditooriumis üle saja või mitmesaja inimese, on ju tunduvalt rohkem. Kõik need ained, mis on kohustuslikud kogu filosoofia teaduskonnale, nagu näiteks filosoofia (kui ma ei eksi, siis just seal dokumente kontrollitigi), usundiõpetus, sissejuhatus kirjandus- ja teatriteadusesse jne. On ka kuulda olnud, kuidas inimesed otsivad (ja ilmselt ka leiavad) kedagi, kes oleks valmis nende eest eksamit sooritama, raha eest muidugi.

Jutt usaldusest on muidugi hea küll, aga meil tuleb siiski arvestada sellega, et Eestis:

a) isegi sekretärilt eeldatakse vähemalt bakalaureust, mis tähendab, et pm igal ahvil, kes oskab klaviatuuri kasutada, on rohkem kui piisavalt motivatsiooni diplomi saamiseks – just nimelt diplomi saamiseks, mitte õppimiseks; ja

b) praeguse hariduspoliitika tulemusena on meil sõna otseses mõttes massiülikool, mis tähendab, et usalduse väljateenimisest ei saa juttugi olla – ja usaldada kedagi ainult selle pärast, et inimene on suutnud ülikooli pääseda? Ei tundu just kõige normaalsem idee.

Siin ei tohi eksamiruumi tuua seljakotte, mobiiltelefone ega üldse midagi elektroonilist – kõik mp3-mängijad jms jäävad koju või ukse taha. Eksamiruumis täidetakse esimese asjana ära oma andmetega leht ja jäetakse see koos oma üliõpilaspiletiga lauanurgale. Eksami ajal käib üks töötajatest mööda ruumi ringi, kontrollib esitatud andmete vastavust piletitel olevatega ning seda, kas eksamit sooritab tõesti sama inimene, kes on pildil. Lisaks hoitakse aktiivselt silmad lahti ka igasuguse kõrvalise tegevuse osas. Minul oli ainult üks eksam ja keegi millegagi vahele ei jäänud (poleks ka põhjust, sest me pidime esseed kirjutama, mis seal ikka maha vaadata), aga räägitakse, et muidu tõesti visatakse kohe ilma hoiatuseta välja ja võid järgmisel aastal ainet uuesti teha, kui tahad. Lisaks sellele on üliõpilasel ka reaalne võimalus koolist välja lennata, kui tal mingeid varasemaid rikkumisi ees on. Ja mulle tõesti meeldib see süsteem, sest mida sa ronid ülikooli, kui sa ei suuda siin isegi mahakirjutamata hakkama saada, leia endale jõukohane positsioon elus ja proovi sellega õnnelik olla.

8 kommentaari “Siin riigis peetakse päriselt eksamil korda

  1. Kõlab nagu hobuse unenägu. :/ Okei, dokumendi kontrollimist on TÜ juuras ikka päris sageli, aga üldiselt oleks tore, kui eksamil mõni järelevaatajagi oleks.

  2. Ahjaa, ükskord oli meil karistusõiguse eksamil selline teema ka, et järelevaataja läks taaskord eksamilt minema, suurem möll, küsimine ja mahategemine läks lahti ning dekanaat sai asjast haisu ninna.
    Lahendus?
    Kõik põrujad said niimoodi eksami uuesti teha, et see läks neil ametlikult kirja esimese korrana (järeleksami võimalus säilis veel lisaks sellele), sest äkki kogu see akadeemilise petturluse pööris ümberringi häiris neid liiga palju.

  3. See “jõukohane koht elus” ongi tasuline ülikool. Ma ei mäleta, millal mõni kursusekaaslane viimati ise eksamit tegi ja kui vahepeal tuli juttu kella kolmeni õppimisest, kui enne pole aega olnud, siis tehti punnsilmi ja küsiti, et sa ei teegi spikreid väää.

    Mäletan, et Sisekaitses oli küll iga eksami ajal samasugune kontroll – enne eksamit marsid dokumendiga ühe järelvaataja juurde ja kui kõik klapib, sh. on esitatud vajalikud tööd jne, alles siis saad eksamile.

  4. TÜ matemaatikas meil küsiti esimesel kursusel dokumente ühel eksamil 🙂 Hiljem olid väiksemad rühmad, siis jäid inimesed meelde. Filosoofias ja hiljem TLÜs oli meid nii 15, need jäid ka meelde…

    Püüdsin meelde tuletada, kuidas Itaalias on, aga siin on suulised eksamid, mis sa ikka maha vaatad või sedasi…

    1. Suulised eksamid küll, aga mina ise tunnen inimest, kes on teise poisi eest ühe suulise eksami sooritanud, juba aastaid tagasi. Kui ikka tudengeid on klassis palju, ei jää näod ju meelde.

  5. Bioloogias ei ole ma kuulnud, et keegi oleks kellegi teise eest eksamit teinud. Aga mu teadmise seis on ka enne 3+2 algust, s.t vanal õilsal aususe ja intelligentsiajastul. Üliõpilaspileteid on kontrollitud küll alusainete eksamitel.

    Ainus eksam, mida mina olen valvanud, on toimunud nii, et keegi maha kirjutada ei üritanud. Üks kutt oli väga õnnetu olekuga ja lubasin tal hetkeks midagi järele vaadata. Uut teadmist ta omandada ei jõudnud selle hetkega, aga midagi ta vähemalt paprile kribis. See oli muidugi õudus ja idiootsuse tipp nagu ma hiljem tuvastasin. Nii et ta tõenäoliselt lendas nagunii läbi (prof hindas, mina ei tea midagi sellest). Tõeliselt loll ei saa mahakirjutamisega ka mingit normaalset juttu paberile.

    Ütlen ausalt, et mul ei oleks vist keskharidustki, kui ma maha ei oleks saanud kirjutada. Ent see, mis toimus mingil pedagoogikaeksamil, kus 500-leheküljelised raamatud mahakirjutamise käigus põrandale kukkusid ja õppejõud pea vagalt lae poole pööras, oli isegi minule liig. Materjal võiks olla siiski läbitöötatud ja välismälu omakäeliselt kirjutatud. S.o muide väga hea õppimismeetod!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.