Nägin täna esimest korda kogu siinviibitud aja jooksul opossumit LÄHEDALT ja rahulikus olekus, nii et sai teda segamatult jõllitada. Istusin nimelt kooliaias laua taga ja nautisin wifi võlusid, kui nägin ma ühte kassi. Kass minu nägemisest ilmselgelt huvitatud ei olnud, vaid vahtis pingsalt midagi, mis mu selja taha jäi. Selgus, et see oli opossum, kes minust paari meetri kaugusel mingit asja sõi. Kassi nähes jooksis minu kõrvalt mööda ja ronis kolme käpa abil puu otsa. Kolme käpa abil selle pärast, et ühe käpaga toetas ta suus olevat kraami, et see maha ei pudeneks. Istus siis seal oksa peal ja nautis oma einet, ise samal ajal mind jõllitades. Kahju, et oma fotokat jälle kord kaasas ei olnud, aga välja nägi ta suht-täpselt selline nagu suurem tegelane pildil. Väga nunnu oli.
Muudest teemadest. H soovitas mulle siin kunagi vastupidavustreeninguks üht jooksmisprogrammi. Kuus nädalat olen eriti tublilt vähemalt kolm korda nädalas jooksmas käinud ja tunnen küll, et arenen. Päris uhke on.
Lisaks tegin endale suveks arengukava, et prantsuse keele õpik sügiseks läbi võtta. Kui sellega hakkama saan, peaks sügisel C1 kursus mulle sobima küll, mis tähendaks, et ma olen juba päris asjalik piff. Tegelikult olin juba praegu üllatunud, kui suulisel eksamil (kokutades küll, aga siiski) kõik vajalikud jutud räägitud sain. Lahe olen, mis muud.
Aa, ja lõpetuseks olgu öeldud, et meie soojapuhur lõi kolmanda pikendusjuhtme läbi. Sedapuhku Arina ostetu. Minu närvid ei pidanud enam vastu ja saatsin ülikooli kirja, et tahan uut.
P.S. EI, mind EI huvita jalgpall.
Pärdikute päevaraamat 