Perekooli innukas kasutaja Ahv on pikka aega mu lemmik olnud ja mitte ainult selle pärast, et ta üritab inimesi hooruse patuteelt kõrvale juhtida ja peab vajalikuks inimestele meelde tuletada, et stringe kannavad ainult litsid ja viisakad naised ei riietu nii, et see meestele kutsuvaid signaale võiks saata. Ka muus osas on tal väga selge maailmapilt ja kindlad loogilised seisukohad. Näiteks arvas ta usuküsimustes nii:
Mis mulle jumalaõpetuse juures meeldib – liiga varajast suguelu ning hooramist taunitakse. Mis aga absoluutselt ei meeldi – reeglid on kehtestatud, kuid järelvalve puudub. Kas selline asi siis on normaalne? Kui Jumal reeglid kehtestas, kuid eksijate karistamine teda enam ei huvita (kui mitte öelda, et Jumalal on täiesti pohhui järelkontrollist), siis nullib see Jumala autoriteedi.
P.S. Blogipuus oli keelepedede jaoks eriti huvitav postitus, mille kohaselt kõigest 2600 sõna katab ära ca 96 protsenti igapäevasest sõnavarast (ülikooliharidusega inimese sõnavaras on Inglismaal muidu ca 18 000 sõna). Päevas suudab inimene muude tegevuste kõrvalt omandada umbkaudu 30 sõna, nii et poole aastaga peaks selle kohaselt olema võimalik üsna kenasti suhtlustasandile jõuda, kui veidi vaeva näha. Omast kogemusest võin öelda, et rootsi keele puhul tundsin küll juba ühe semestriga, et saaks juba mitmed jutud ka aetud. Samas prantsuse keelega läks sama palju aega, et üldse käiks peas see plõks, et ahhaa! nüüd hakkavad asjad juba loogilised tunduma ja suudan normaalselt ka mingit süsteemi näha.
Pärdikute päevaraamat 