dogs · feminismus

suvel ei salli keegi karvikuid

Lõunapaus möödub meil tavaliselt nii, ainult veidi vähem riietatuna ja enamasti saavad peletised jaheda põranda mõnusid nautida. Praegu meeldib neile kõik, mis vähegi jahe on. Oskar näiteks avastas hiljuti, kui mõnus jahe vesi kuumade kottide vastas olla võib – nii üllatunud nägu tuli vette astudes pähe, nagu oleks lotoga võitnud. Peale seda avastust enam isegi ei ujunud, istus ainult vees ja tundis elust rõõmu.

Atu seevastu lähenes probleemile loovalt ja viskas kogu kasuka maha. Kolm päeva järjest kammisime ta küljest iga päev sellise hunniku nagu pildi pealt näha (jah, koera kõrval on tõesti karvahunnik, mitte lambatall). Nüüd on mul karvutu eesti hundikoer, kes  loodetavasti end varasemast veidi mõnusamalt tunneb.

Muidu käisime K-ga ühele majale tuulekaste ehitamas. Tema õpetas mulle ehitamist ja mina talle käigu pealt prantsuse keelt. Igakülgselt hariv, seda enam, et täna oskas ta juba prantsuse keeles öelda, et palav on. 😀

2 kommentaari “suvel ei salli keegi karvikuid

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.