anna kannatust

Liivimaa kirkaim kriit

…olengi mina. Täna näiteks kõnnib Rents Tartu Kaubamaja juures üle tee, mõtleb, et kuradima palav on ja hakkab särki seljast võtma. Poole peal avastab vaatluse tulemusena, et tal ei olegi seljas bikiinid, vaid must pitsiline rinnahoidja. Mis ma ikka tegin, panin särgi selga tagasi, ema õpetas, et aluspesus pole viisakas tänaval käia.

Teine lugu – Rents oli vahepeal ühes suuuuuuuuures kaubandusketis ühe päeva kassapidajana tööl. Päevaga see piirduski, sest seal oli palju ebameeldivaid detaile, näiteks see, et ületööd eeldatakse, aga selle eest ei maksta (põhjendus: meil pole kombeks). Traditsioonilistele näitekunstireeglitele vastavalt sisenes just sel päeval lavale ka üks varasem õpetaja. Kahjuks ei suutnud ma meenutada, mida ta täpselt õpetas ja küsisin, kas see ehk bioloogia polnud – ja sain eriti põlglikult häälelt vastuseks, et kirjandust. Selle peale meenus küll, et õige, see oli ju ainus õpetajatest, kes kogu aeg näitas iga keharakuga välja, et Rents lõpetab ilmselt prügimäel. Hea ajastus on ikka pool võitu.