feminismus

võrdselt rõve

Viimasel ajal tuleb ajalehtedest sellist saasta, et hoia kahe käega peast kinni ja karju appi. Ma mitte ei väsi kordamast, et pean end feministiks, aga kui mõni “Eesti esifeminist” jälle mõne idiootse ideega välja tuleb, tahaks puu taha peitu minna. Täna lugesin näiteks paar päeva vana uudist selle kohta, et võrdõiguslikkuse volinikul võiks olla õigus trahvida firmasid, kus naistele (jah, Pilvre räägib just naiste diskrimineerimisest, sest keda need mehed ikka kotivad) liiga tehakse. Sest kõige paremaks ideeks on ikka alati kvoodid ja trahvid, kusjuures viimaseid määrab ainuisikuliselt mingi eit ettevõttest, kus 90 protsenti töötajatest on naised. Not. Õnneks ei ole ma hüüdja hääl kõrbes, vaid ka Naiste Koostööketi eesistuja Maie Urbas avaldab arvamust, et selline seadus oleks ju otsene märk sellest, et eestlannad ei saa ise palgaläbirääkimistel hakkama ja et tegelikult peaksid naised siiski ise oma õiguste eest võitlema, mitte niisama kaebama ja vigisema, kui keegi teine paremad tingimused välja kaupleb.

Lisaks oleks see võrdsus ju siiski suhteline. Kui naismehaanik oma tööga suurepäraselt hakkama saab ja füüsilise jõu poolest hätta ei jää, on ju väga hea ja muidugi peaks ta saama teistega võrdselt tasustatud. Minu sõbral oli aga au töötada ehitusfirmas, kus mehed ei olnud lõpuks enam sugugi rahul sellega, et naiskolleeg nendega võrdselt palka sai. Nimelt oli tegu maalritööga ja palka maksti traditsiooniliselt ruutmeetri pealt – ainult et meeste puhul tähendas see seda, et vajadusel roniti tellingute peale oma tööd tegema, tassiti pahtlikotte jms, samas kui ennast väga võrdseks ja uhkeks naiseks pidav daam keeldus tellingutele ronimast, sest ta kartis kõrgust. Teiseks läks ta alati abi paluma, kui tal oli vaja midagi tassida – ja mitte ainult suurt tsemendikotti, vaid ka 10 kg ämbrit ei tassinud ta ise, põhjendades seda sellega, et ta on ju naisterahvas. Arvata on, et ca nädal aega viitsiti teda aidata, siis mainiti ära, et ehk on proua vale töö peale sattunud, kui ise hakkama ei saa ja teised oma tööajast teda aitama peavad. Selle peale oli daam väga solvunud ja ahistas edaspidi teisi meesisendeid, kes veidi rohkem sussid olid ja aitasidki oma ajast teise inimese tööd teha – ja kiitles vabal ajal edasi sellega, kuidas ta karmis meeste maailmas võrdselt hakkama saab. Võrdõiguslikkuse volinik poleks siin aga kindlasti mingit probleemi näinud, sest palk oli ju võrdne, täpselt nagu peabki olema. Mitte et ma arvaks, et naised kohe üldse ehitajateks ei sobi, olen päris mitut naissoost Rambot näinud, lihtsalt maailm ei ole alati nii mustvalge, et hullfeminist saaks kohe trahvi peale lajatada.

Veel hullem artikkel oli muidugi noorüritaja Liisi Moosaare oma, kellele valmistab meelehärmi see, kuidas suhtutakse naisjuhtidesse, ja see, et kui peres on üks auto, sõidab sellega tavaliselt mees. Õnneks ei arva ta, et seda kvootidega reguleerima peaks, aga no ma mitte ei saa aru, kuidas üldsus või valitsus selle “probleemi” puhul appi peaks tõttama. Kui naine ei suuda oma peresiseseltki niimoodi läbirääkimisi pidada, et rahuldavat tulemust saavutada, kes siis selles süüdi on? Kuigi artiklist selgub, et naised ise on olukorraga täiesti rahul, Liisi üksi näeb mingit probleemi. Oh elu, elukest!

Ahjaa, võrdõiguslikkusest rääkides märgiksin selle ka ära, et kui ma hiljuti kirusin, et tööandjad tunduvad pilvedes elavat, eeldavad nelja keele oskust ja pakuvad selle eest viis tuhat krooni kuus (bruto), siis viimasel ajal on mulle ka mõni tööotsija silma jäänud ja ma mõistan täielikult, miks mõni firmaomanik ajakirjanduses arvamust avaldab, et pooled töötud on lambad. Nimelt on cvkeskuses selline süsteem, et inimesed saavad kuulutuse kohta küsimusi esitada – see ongi ainus koht, kus oma konkurente “näeb”, nii et eriti tihti seda ei juhtu. Sellest hoolimata võtab ikka lõua vastu lauda küll, kui kuulutuses on kirjas, et vajalik on väga hea eesti keel ja kasuks tuleb ka inglise keele oskus suhtlustasemel ja selle peale küsib keegi:”Tere! Tahtsin küsida, kas inglisekeel on äda vajalik või saab ka ilma hakkama?” Või kui on kuulutus, mille ülaosas on suurelt kassi pilt, selle all kirjas Kiisu Eesti AS ja kuulutusetekst, et “Kiisu Eesti AS otsib oma kollektiivi piisavalt karvaseid ja pikkade vurrudega liikmeid” – ja inimene küsib:”Tere! Tahtsin küsida, mis Teie firma nimi on?” Nii et vähemalt lolluse osas valitseb veel võrdsus, jagub seda täiesti piisavalt nii üleval- kui allpool joont, võiks veel osa äragi anda.

Aga üldse arvan ma, et võrdsusega peaksid tegelema kõik inimesed, kes end sellest teemast puudutatuna tunnevad (sest miks peaks sellega tegelema näieks mehed, kes ei tunne end diskrimineerijatena ja kelle meelest naiste olukorral midagi viga ei ole, nende jaoks ei ole ju probleemi) ja üksikisiku tasandil. Näiteks boikoteerides idiooti, kes arvab 21. sajandil, et kuna tal on kotid ja Eesti pass on tal õigus arvamust avaldada, mis keeles välismaal elavad eestlannad oma lastega rääkima peaksid. Kui tahan, räägin ka Tartus elades nii naabrilaste kui koeraga prantsuse keeles ja nii kaua kui koer ei kiunu ja naabrid rahul on, pole mingil Priidul midagi kobiseda. Eriti kaunis kirss koogi peal oli tema artiklis muidugi lause selle kohta, et lapsed nägid välja nagu normaalsed eestlased – sest oleks lapsed mingid murjanid, siis oleks ju okei, et nad itaalia keelt räägivad, sest siia siis eestlased neid nagunii ei tahaks. Aga ikkagi aaria rass ja räägib teises keeles, kus selle häbi ots!

P.S. Ei saa jätta viimase meesautori kohta mainimata, et härral tundub mingi kompleks olevat – iga kord, kui välismaale saab, on hädasti vaja see ka mõnes artiklis vähemalt otsapidi ära mainida, et kõik teaksid KUI kosmopoliitse mehega meil ikka tegemist on. Jah, Priit, me kõik oleme märganud, et sa vahepeal välismaal käid.

22 kommentaari “võrdselt rõve

  1. hah, naisautojuhtide koha pealt – daaaaa, kõrvalistmel on märksa parem reisida: saab süüa-juua-magada-lugeda-kirjutada

  2. Nüüd päästsid küll päeva ja nädala! Mul hakkas see femi-emositt juba korralikult rihma hoorattalt maha viskama. Vahepeal läks päris Vaidoks kätte ära juba, aga näed!, üks tasakaalustav postitus võib teha lausa imet.

  3. No põhimõtteliselt ON Pulleritsul õigus oma arvamust avaldada. Nagu Sulgi, nagu mulgi. Arvamuseavaldamist (kuni see ei kutsu kedagi füüsiliselt vigastama-hävitama) ei saa kellelegi keelata, see on see demokraatia vana hea nõrkus ja tugevus.

    1. Lubatud on muidugi, ma mõtlesin lihtsalt eelkõige seda, et kui mingid šovinistlikud mehed sellist juttu avalikult suust välja ajavad, peaksid naised ise selja sirgu ajama ja vastu vaidlema, mitte viisakalt ja tagasihoidlikult naeratama.

      1. See on äkki pigem rahvuse- kui sooteema nüüd? Minuski tekitab kurbtust, et paarides, kus üks pool on eestlane ja teine mingimuumaalane, kipuvad ikka kasvama mingimuumaalased ja eestlaseks olemisest (ja nii oma laste kasvatamisest) loobutakse seda peaaegu mainimata. Pekske nüüd 🙂

        1. Tegelikult on vist pigem nii, et “emakeeleks” saab uue “emamaa” keel. Kui pere kolib Eestisse, on ka laps eestikeelne. Ja ehk on minu tutvusringkonnas lihtsalt eriti haritud pered, aga nii välismaale jäänud kui Eestisse välismaa mehe toonud inimesed on suutnud lapsed kakskeelseks kasvatada. Pulleritsu käsitluses on see aga sooteema just selle pärast, et ta räägib probleemist (kui see üldse probleem on), nagu oleks naised mingi riiklik vara, kelle iseseisev otsustusõigus on lihtsalt rumal kapriis ja nagu naiste endi arvamus poleks oluline.

  4. Tagasihoidlik tähelepanek: hotlingi olemasolu tekitab suurt kiusatust selle peal klikkida, mis ei töötaks nagu boikoteerimise kasuks.

    Muu jutuga olen ma nõus, v.a see 90 protsendi teema – üks blogija (meesblogija muide, figureerib nime all priitp) juba juhtis kunagi tähelepanu sellele, et imelik on hüüda meeste diskrimineerimiseks, et teatud asutuses on tööl 90 protsenti naisi, kui põhjus on kardetavasti selles, et mehed ei roni vähetasustatavaks väikeametnikuks ja vägisi ajada ka ei saa.

  5. Eks see naiste käsitlemine riikliku varana (väga hästi sõnastatud Sul :)) on Priidul selline oma kaubamärk. On asju, mille tõttu pean tast lugu (nt põhjalik töö allikatega), soo- ja rassiteema käsitlemisest tema võtmes ma nii väga ei pea, kõige enam seetõttu, et ta nagu räägib igas loos sama asja. Mistõttu ma ei viitsi neid väga lugeda enam – teada juba, mis sealt tuleb. Aga omal moel on see ju isegi nagu tore, et inimesel on oma rida, mida ta järjekindlalt ajab 🙂 No ja las olla selline loomake ka Issanda kirjus loomaaias.

    PS: Päriselus ei paista Pullerits naisi võtvat kui riiklikku (loodus)vara. Ja ajab kohati täitsa arukat juttu. Pakun, et lugudes keerab ta täiesti teadlikult vinti üle – saab ise ka aru, et see on tema “kaubamärk” ja las ta siis olla. Vähemalt jääb millegagi meelde. Ning, last but not least, on Pullerits siiski endale teinud sellise nime, et praktiliselt mitte ükski allikas ei ütle talle ära. Seega – võibolla ei nõustuta, aga hinnatakse.

    1. Kusjuures just oma “lemmikteemas” ei tee ta allikatega põhjalikku tööd – ei oleks tal ju olnud raske nende naiste käest sõbralikult pärida, et kas ja kui palju lapsed eesti keelt oskavad ja kui tihti Eestis käiakse, millised on tulevikuplaanid jne. Miskipärast ta nii ei teinud, vaid kommenteerib stiilis “mulle tundub”. Kui ta asisematest teemadest kirjutab, tundub ta jah veidi põhjalikumat eeltööd tegevat.

  6. Teema on ikka asine ju… mis keelt lapsed räägivad, on ju üsna oluline teema, mitte mingi kamarajura. Aga ju siis Pullekas ei tahtnud hetkel olemuslugu kirjutada, vaid arvamust avaldada. Ja eks siis oma arvamust toetama sobisid rohkem nii esitatud faktid. Noh, las siis tüüp ajab oma rida 🙂

    PS: Iseenesest ma imestan, et olen sattunud Pulleritsu advokaadi rolli. Imelik :p

    1. Haha, no mina ei näe küll olulist vahet, mis keeles minu või naabrinaise laps räägib, niikaua, kui ta oma lähedastega suheldud saab.

      1. No kui ta vanemad seda keelt korrektselt valdavad, mida lapsed räägivad, siis on ehk talutav. Aga mõnesmõttes nüri on küll põhimõtteliselt oma lastest muukeelseid inimesi kasvatada. Mingi side jääb siis nõrgaks, ma pakun. Mingid filoloogilised kõrgpilotaazhid jäävad olemata jne.

        Nauts igatahes pudises vahepal midagi, milles me kahtlustasime sinu prantsuse keele mõju. 😀

        1. No kui vanemad on mõlemad eestlased, oleks jah imelik, aga kui vanemad omavahel suhtlevadki näiteks itaalia keeles, siis ma üldse ei näe probleemi, kui ema, kes ka ise ammu itaalia keeles mõtlema on hakanud, ka lapsega selles keeles räägib.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.