Tänane Postimehe artikkel. Tõsi ta on, meidki õpetati koolis räägima balletist ja tuupima pähe Puškini värsse (mitte ei mäleta, andke andeks), aga normaalset kõnekeelt mitte kopkagi eest. Ülikooliski sõltub kursust valides väga palju sellest, kuidas veab, mõnest kursusest on kasu, mõnel on aga pealkirjas “edasijõudnutele” ainult selleks, et ананас tõsiseltvõetavama tooniga öelda. Näiteks minu esimene õppetund päris elust tuli alles siis, kui üks kohalik venks õpetas, kuidas väljendada oma armastust kodupaiga vastu, öeldes, et “Синди – это жопа.” Aga have no fear! Selle jaoks ongi meil staarblogijad, et aidata lihtrahvast nende igapäevastes muredes. Teie ees on nimelt Rentsi kolmeosaline vene keele programm edasijõudnutele.
1. Vaata ülalolevat pilti. Kui muidu ei näe, siis vajuta peale, läheb suuremaks. Kui lausetest ise aru ei saa, pöörduge töökaaslase poole ja küsi viisakalt abi. Kui enda keeleoskusest väheks jääb, võiks see kõlada umbes nii:”Dima, pljät, što eta snaatšet? Ja nihhuijaa ne panimaaju!” Meie vennasrahval on soe ja suur süda, nad ulatavad alati abikäe. Ole ainult ettevaatlik, et see käsi kiiresti su kukalt ei tabaks.
2. Õpi selgeks järgmised klienditeeninduses äärmiselt kasulikud igapäevaväljendid:
01. “Какого хуйя тебе надо?” – “Mis Teid täpsemalt huvitab?”
02. “Всякая поебень” – “Lai toodete assortiment”.
03. “Бля буду!” – “Firma annab garantii”.
04. “Где тока таких мудаков берут?” – “Jätke oma firma koordinaadid”.
05. “Засунь себе в…” – “Vajab väheke viimistlemist”.
06. “Отвечаю напидора!” – “Isiklikult kontrollin täitmist”.
07. “Я тебя в рот ебал!” – “Praegusel hetkel Teie pakkumine meile huvi ei paku”.
08. “Че за нах?” – “Siinkohal on tehtud väike viga”.
09. “Вот же ж блядь какая!” – “Kuidas saaksin Teile kasulik olla?”.
10. “Хуй тебе в жопу!” – “Allahindlust pole veel arvestatud”.
11. “Пидар штопаный” – “Võtmeklient”.
12. “Хуйло очкастое” – “Perspektiivikas klient”.
13. “Заебал уже” – “Mis Teile veel huvi pakuks?”.
14. “Tам такое…хуй прассышь” – ”Kõrgtehnoloogilised lahendused”.
15. “Пошел нахуй!” – “Pöörduge palun minu kolleegi poole”
3. Kui te olete omandatud teadmiste abil mõne venelasega “järgmisele tasandile” jõudnud, on teil muidugi vaja arutada ka igapäevaelu. Õnneks on venelased normaalsed inimesed ja saavad aru, et mees peab naist toetama. Juhuks, kui satute kokku mingi jobuga, jätke siiski meelde ka järgmised laused:
01. “Нахуйa ты так мало денeг с собой брал?” – “Miks sa nii vähe raha kaasa võtsid?”
02. “Y тебя нихуия нету?” – “Kas sul polegi midagi?” (= “Ei, minul LOOMULIKULT ei ole oma raha.”)
03. “Y xего тoхуия денег.” – “Tal on palju raha.” (= “Ta on hulga parem mees kui sina”)
Ei ole vaja tänada, tänage oma tulevast tööandjat või abikaasat või tööandjat, kellest saab tänu sellele uuele infole Teie abikaasa, kui ta oma olemasoleva mõrra maha jätab. Informatsioon on tänapäeval väärt rohkem sama palju kui sõjatehnika.
P.S. Lugesin Perekoolist kah ühte eestlanna ja seksika slaavi poisi armastuslugu, mis Perekoolile omaselt rääkis kõigest muust peale teemaalgatuse (mis tundis üldse huvi aluspesu venekeelsete nimetuste vastu, ei ole au ega häbi noortel eestlannadel), ja mõtlesin, et eestlannad ei ole ikka kunagi millegagi rahul. No tule taevas appi, ühel oli probleem sellega, et Aljosha tahtis tihti vannis käia. Võin oma kalossi ära süüa, et poleks Aljosha vannis käinud, oleks Perekoolis olnud küsimus, kas kõik vene mehed haisevad. Lisaks on igati normaalne arutada, milline lisavarustus Putini või Medvedeviga kaasa tuleb.
Pärdikute päevaraamat 
Milleks roppusi veebis paljundada? Sama tase nagu “putsi raisk” jms, mida osside suust kuulda võib.
Mulle tundub küll, et see on tunduvalt laiema seltskonna igapäevakeel. Olen blogiski kirjutanud sellest, kuidas tuli äärmiselt viisaka välimusega vene noormees, küsis minu käest viisakalt teed ja kui ma teda juhatada ei osanud, siis seletas oma sõbrale just selles ülalolevas keeles, et ma ei oska neid aidata. Ja selliseid kokkupuuteid on olnud ikka palju.
Ses’ suhtes on mul vene keele kõneleja-tundjana üsna ebameeldiv kuulata eesti isaste venelaste, kelle vanus tavaliselt jääb kuskile 16-25 eluaasta vahele, omavahelist sõbralikku vestlust, kus ei saada üle ega ümber oma ema ameti nimetamisest ja enda sügelevate kehaosade välja toomisest nii 5x per lihtlause. Kogun veel julgust, et teine kord rongis sõites julgeks midagi öelda, a la, molodyje ljudi, ja vaw razgovor ne podsluwivaju, no slywu i vyrozhajetes vy osobo ne prijatno. Aga siis ma mõtlen, et veel selle eest võib piki lõugu saada, mõni ehk ei mõista oma emakeeltki, kui seal just mõni prost või peenis sees pole. Ei mõista ma seda tendentsi, miks just noored mehed nii räägivad.. naised samas mitte ja enamasti ligi 30 mehed suudavad ka tsensuurivajaduseta teineteisega infot vahetada.
Igatahes oleks abiks, kui keegi oskaks mulle öelda, kuidas ohutult sellistele midagi öelda.
Sina ei saagi neile ilmselt midagi (ohutult) öelda. Küll olin aga kunagi järgneva situatsiooni tunnistajaks. Trollipeatus Koplis. Vene noorte meeste kamp lämiseb omavahel umbes taolises keeles mis Rentsil siin välja toodud. Ja siis üks baabuška, kes lähemal seisis, hakkas nendega õiendama, et a la “kuidas te, poisid, ikka räägite” ja “halb kuulata niisuguseid roppusi” jne. Õiendas ja õiendas, mehed üritasid selle peale algul naerda, aga lõpuks jäid vait. Piinlik hakkas ilmselt.
mingis autoriteedimõttes võiks ju kena noor neidis vanaemaga ühel pulgal olla?
Võiks, aga absull ei ole 😀
Ega Eesti teismelised tõtt-öelda paremad ei ole, vähemalt selle hängiva kontingendi põhjal otsustades, kes mulle tänaval ja kaubamajas ette jääb.
hmm..blogi maastik hakkab juba vaikselt kordama ennast. ma alles paar kuud tagasi tõlkisin kodus naisukesele sellist postitust. häbi häbi!
Osa on laenatud jah. Õigemini pea kõik on erinevatest kohtadest kokku laenatud.
Öösõnaga, vene keel on roppuste poolest määratult rikkam kui eesti keel. Neil on isegi roppuste sõnaraamat, mida meie lgp. histoloogia õppejõud prof. Suuroja ikka mainida armastas. Et olevat vahel hea lugeda. Seda, et vene keeles igasse lausesse mõne suguelundi saab panna, teadsin juba väga väiksena, kui isa emale venekeelseid anekdoote ette luges. (Oli selline täiskasvanute raamat).
Its its its jah, aga tõesti, eesti ossid on ka tra naahui sama lollid oma kõnes. endal ka sattub omadussõnade asemele vahel mingeid hoopis teisi sõnu.
Et noh, kus see sinu suur ja sügav sõnum on ä?
Noh, venelased ei meeldi lihtsalt.
Faaašõõõõstõõõõõ, ma ütlen. Vene keele roppused on tegelikult mingis kontekstis täiesti nauditavad. Värvikus, väljendusrikkus ja metafoorid. Ja ei ole nii, et ainult noored vene nagamannid ropendavad…nemad alles õpivad. Tõelisi roppusi räägivad vanad mehed, kelle suus need väljendid ei kõla üldse roppusti.
Eestlaste jaoks on vene keele vandesõnad eriti koledad ilmselt sellepärast et kui vene keelt ei räägi päris emakeelena, siis kiputakse iga sõna eraldi tõlkima ja noh, sel juhul tuleb tõepoolest posu vulgaarsusi kokku, aga venelaste jaoks on sellised ropud väljendid enamasti ikkagi rõhutamiseks ja otseselt neid keegi ei võta.
Selge see, et viisakus on oluline ja labast möla on paha kuulata, aga minu meelest on vene släng ja blatnoi värk omamoodi kaunis ja nauditav. Isegi Puškin, keda meile koolipingis järjekindlalt pähe aetakse, kirjutas oma epigramme neid kõige “kaunimaid” väljendeid kasutades. Kes keelt mõistab, soovitan lugeda. Kauni poeesia varjukülg.
Mis sa varem oled mul kuskil suurt ja sügavat sõnumit näinud vää? Kui oled, siis soovitan kaineks magada.
P.S. Ja ei ole mul kellegi vastu midagi, kui ehk vaalinimesed ja šovinistid välja arvata. Muidu niisama iroonitsen.
Kuidas Sa jaksad seda Perekooli lugeda? Mina ei pea tavaliselt üle paari postituse/vastuse vastu. Kuidas Sa suudad?
selle teema ma tglt guugeldasin välja seoses oma kirjutamisplaanidega. 😀