jälle see sama vana jama

Sama, mis igal aastal – sa vaatad tunniplaani, kus aine taga on kirjas, et see algab juba esimesest nädalast, aga sul pole tegelikult õrna aimugi, kas hakkab või mitte. Kui õppejõule kirja saadad, on kaks varianti – sa saad vastuseks kas “loomulikult, mida sa loll küsid üldse” või “loomulikult MITTE”. See, et tunniplaanis olev info võiks reaalse eluga kooskõlas olla, on mingi lollide üliõpilaste luul, meil ei ole ju vaja kogu aeg näpuga pedantselt järge ajada. Tegelikult tunnistan, üks õppejõud saatis omal algatusel kirja, et öelda, et tegelikult algab loeng siiski teisel nädalal, mitte esimesel – aga aineid on mul viisteist ja see oli ainus õppejõud, kes võttis vaevaks inimesi informeerida.

Sel aastal ma igatahes enam meile saata ei viitsi, elan koolile piisavalt lähedal, nii et pole raske kohale jalutada, ukse taga 15 minutit raamatut lugeda ja koju tagasi tulla. Täna sain seda juba korra teha, varsti tuleb teine katse. Tegelikult isegi helistasin enne minekut, aga täna ei võeta telefonigi vastu. Piisav informatsioon on nõrkadele.

P.S. Muidu sain tunniplaani paika, nii et ainult paar asja kattuvad. Väike võit igas päevas.

Advertisements

Seriaalisoovitus – Sons Of Anarchy

Head mitte-veel-kooli, ristirahvas!

Avastasin enda jaoks uue sarja, mis oli nii huvitav, et vaatasin põhimõtteliselt terve hooaja korraga ära. Ei, mitte keegi ei sädele, keegi ei ime kellegi verd (vähemalt siiani pole veel seda teinud), seal pole ühtki libahunti, kujumuutjat ega isegi mitte ahjualust. Nii. Nüüd, kui enamus lugejaid on siit lehelt lahkunud, lisaksin, et sellest hoolimata on tegu väga laheda sarjaga. On tulistamist ja seksi ja mootorrattaid ja vägivalda ja peredraamat. Kõike piisavalt, aga mitte liiga palju.

Muuhulgas mängib sarjas ka Katey Sagal, keda eestlased vist teavad eelkõige Tuvikeste Peggyna, aga kes on ka näiteks Futurama Leela hääleks ja kes näeb selles sarjas üsna kena välja, hoolimata sellest, et ta sihuke mõrd on. Sarja keskmes on pildil olev Jackson, kes avastab, et inimeste tapmine ja muu sihuke on nagu veidi paha või nii. Selline õrna hingega poiss, noh. Ja siis tema sisemised heitlused selles motogängis, kus teised arvavad, et miks kasutada ajusid, kui võib kasutada relva. Õnneks on Jackson asutajaliikme poeg ja klubi asepresident, muidu oleks ta ilmselt ammu välja löödud või maha lastud, aga nüüd saab ta rahulikult käia ja kõmmutamise vahepeale elu üle järele mõelda.

Nüüdseks on sarja ilmunud kaks hooaega, seitsmendal septembril algab kolmas, nii et soovitan soojalt arvuti huugama panna. 😉

oh sa mu nunnukene

Ma mõtlesin muidu, et mina olen poollollakas ja peast koeraomanik, hellitan vahel teiste meelest oma koeri liigselt, kulutan nendega tegelemise peale liiga palju aega jne – aga selgus, et ma olen hoopistükkis kõigest valesti aru saanud. Delfis on täna artikkel, kust tuleb välja, et haukuvad koerad häirivad naabreid. Tõsi ta on, mind ajab ka naabrite pisike nässu närvi, sest jookseb aias ringi ja muudkui lõugab ilma põhjuseta. Mina nimelt arvasin siiani, et käsklus “haugu” ja keeld “ei” on mõlemad koertele üsna kergesti selgeks õpetatavad, nagu ka näiteks valvekoerale territooriumi piirid jne. Kommentaare lugedes selgus aga, et ma ei tea koerakasvatusest ikka mitte sittagi.

Nimelt teadsid targad kommenteerijad rääkida, et see on NORMAALNE, et koerad hauguvad, sest sel viisil väljendavad nad oma emotsioone. Tõesti, mulle meenub, et ka mu korterikaaslased on mulle mõlemad vindistena seletanud, et see on normaalne, et nad keset ööd trummi taovad/elektrikitarri mängivad, sest neil on parajasti tuju end väljendada – nii et see teooria kehtib järelikult ka inimeste puhul.

Lisaks pidi see valvekoerte puhul normaalne olema, et nad teavitavad teisi oma olemasolust, et kellelegi ei tuleks pähe vargile minna. Korteris veel eriti, sest muidu ei pruugi ju inimesed aru saadagi, et korteris valvur on, nii et seal on lausa hädavajalik, et koer hauguks ALATI, kui keegi korteriuksest möödub – ja mina, idioot, olen siiani koertele õpetanud, et haukuda tohib ainult siis, kui keegi korteriukse taha seisma jääb, kui keegi kõrgemale korrusele läheb, pole põhjust möliseda. Tõsi küll, nad on siiski veidi isetegevust teinud, sest meil käib siin majas vahepeal tüüp, kes kõnnib aeglaselt ja longates – kui tema öösiti tuleb, tehakse ka alati korraks häält. Igatahes arvasingi mina naiivselt siiani, et valvekoer tähendabki koera, kes territooriumi VALVAB, ilma et sellel lõugamisega või mittelõugamisega olulist pistmist oleks. Ühele keskmisele koerale peaks saama kenasti selgeks teha, et territoorium hõlmab ainult aeda ja kõnnitee selle alla ei kuulu – eeldusel, et omanik soovib oma koera piinata ja keelata talle suhtluse kõnniteel liikujatega, vaba eneseväljenduse ja territooriumi valjuhäälse kaitsmise.

Iga päev õpid ikka midagi uut. Täna õhtul hakkan peale Aktuaalset Kaamerat koerakontserti tegema, et nad ikka end väljendada saaksid. Ja ärge te, Allah hoidku, ometigi kellelegi öelge, et ma neil seda siiani teha ei lubanud, muidu kutsuvad veel loomakaitse kohale.

Prantsuse räpp

Rongiga Nimes’st Montélimari sõites kohtasin ühte väga huvitavat meest – kindlasti üle 30, valgema nahaga kui mina, aga see-eest käitumise ja riietuse poolest mustem kui ükskõik milline gängstaräppar. Traalis mööda vagunit ringi ja muudkui räppis omaette.

Ma siis küsisin:

Jou, vend, hetkeks toeta oma kann siia ja anna nõu, millist mussi ma koju võiks viia?

Ta siis istus ja jäi mõtlema, mis tal see kõige lemmikum prantsusekeelne bänd olla võiks. Mõtles ja mõtles ja lõpuks pani kirja KÜMME tükki (pluss oma sõbra Remy Gaillard‘i, sest tema olevat lihtsalt nii lahe – see on siis üks kuulus tüüp, kes juutuubis trikkisid teeb). Kirjutada see mees kahjuks küll ei osanud, isegi oma lemmikbändide nimesid mitte, pidin kodus veits vaeva nägema, et välja mõelda, kuidas see hääldus tema peas kõlada võiks ja kuidas siis korrektne kirjapilt välja võiks näha. Aga see-eest on kogu muss muidugi nii gängsta, nii gängsta, et võiks peaaegu uskuda, et kõik need kuldketid tulevadki pangaröövidest või on bitchidelt välja biiditud. Vaatad ja mõtled, et so young and so angry.. Kõiki ma siia ei topi, sest näiteks Lunatic või Bakar või Oxmo Puccino või Rohff mulle isiklikult väga muljet ei avaldanud, aga järgnevad asjad pakkusid huvi küll.

1. Keny Arkana, ongi selline pisike ja kuri, muuhulgas õppisin tema lauludest, et kamraad on prantsuse keeles camarade.

“La rage” – supakatega ja puha.

“Ils ont peur de la liberté”

2. NTM – hardcore rap. Täheühend kannab tähendust, mis eestlaste jaoks on tuttavam meie sõbralike idavendade väljendi joptvõimatt kaudu. Nii et ilmselgelt viisakad haritud poisid. Laulu nimi on “Pose ton gun”

3. Akhenaton (ja IAM) – no kellele siis ei meeldiks, kui ameeriklasi mõnitatakse, pealegi viitsivad nad vahepeal ju isegi taustaga jännata ja puha.

4. Tandem, siin lauluga “93 hardcore” – põhimõtteliselt väärib kiitust juba see, et nad viitsivad nii mitu korda öelda kiiresti 93, mis prantsuse keeles on quatre-vingt-treize, ehk siis mitte just kõige kergemini üle keele libisev sõna. 😀

5. Sinik – no on sellised toredad sügavamõttelised laulukesed nagu järgnev:

6. Kery James – teised laulud mulle väga ei meeldinud, aga see, kuidas ta siin laulus vihaselt R-i tatistab, on ju suisa naljakas:

P.S. Cane corso oli sellel poisil muideks, selle tõuga kogub respekti küll.

P.P.S. Pildil on NTM-i poisid enne loengu algust raamatukogu avamist ootamas.

Les Negresses Vertes (prantsuse muusika)

Seda bändi soovitas Notsu vist juba kuid tagasi aga ma ei jõudnud kuidagi selle kuulamiseni. Nüüd siis kuulasin ja leidsin, et veits sült minu jaoks, aga see laul on üsna okei (jaa, ma tean, reklaam missugune, aga ma pean ju prantsuse kultuuri levitamises mitmekülgseks jääma):

möh?

Vahest on nii, et loed mõnda artiklit ja “arvamusliidri” arvamusavaldust ja ei oskagi kohe mitte midagi muud öelda. Möh? Mart Sanderi hiljutist grafitijuttu* lugedes tuli täpselt sama tunne. Mitte et ma probleemist aru ei saaks, tõesti on kole, kui keegi kirjutab seina peale, et “Mari on lits”, pealegi on tegu räige šovinismiga, sest igaühel on ometi õigus seksuaalsele vabadusele, aga  galeriid vaadates selgub, et Mardi meelest on täpselt ühesugune asi nii stencil, tag, mitu tundi võtnud pilt, kui Dima poolt alkohoolsete ainete mõju all viibides seinale manatud kürb. Ehk siis kas või Blek Le Rat (vasakul) või tema mantlipärija Banksy (all) on Dimaga täiesti ühes pajas. Kui inimesed muust vahest aru ei saa, võiksid nad ju kas või seda märgata, et korralikumate tööde puhul on valitud ka tegemise kohta -neid ei ole tehtud suvalise eramaja aia peale ja keegi sellest seltskonnast ei tuleks selle pealegi, et näiteks vanalinna müüre reostama hakata.

Minu lemmikuks oli aga järgmine lõik:

Sander on grafitit pildistades täheldanud, et see on seintele veetud kahtlaselt sarnase käekirjaga. Sestap usub ta, et linnaruumi reostab üks konkreetne isik.

Täiesti õige. Täpselt sama moodi arvan mina, et minu gümnaasiumi kunstiajaloo õpetaja lihtsalt vihkas meid, kui sundis meid pähe õppima terve hunniku kubistlike kunstnike nimesid – ilmselgelt on see käekiri nii sarnane, et tegelikult olid need maalid kõik ühe mehe poolt tehtud. Sander, kes on ju samuti hobikunstnik, teab, millest ta räägib, mitte ei aja ainult vahtu välja.

Seesama paadunud vandaal on aga andnud juba ka vastulöögi. Õigemini vastulöögid. Esiteks muidugi ülalolev šedööver, teiseks kujutatakse Mart Sanderit linnaruumis juba särgiga, millel ilutseb VÄGA labane kiri “Grafiti is so gay” (“grafiti on nii gei”), kolmandaks levitatakse netis kõigile kasutamiseks sellist pilti ja neljandaks on Tallinnas ka pildid kirjaga “Mart ära kiusa meid” vms. See kuradima retsidivist jõuab ka kõikjale, ilmselgelt ta tööl ei käi, muidu ei oleks tal lihtsalt jaksu niimoodi öösiti mööda linna jõlkuda. Kuna ta tööl ei käi, ei saa tal ka raha olla, nii et värve ta järelikult varastab. Rõve.

* ÕS annab esimese vastena hoopis sõna grafiito, millest ma järeldan, et see peaks levinuim variant olevat. Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes ei loeks Kesknädalat seda sõna kasutaks?

venez comme vous êtes*

Sellist kama sheerin kohe rõõmuga. Nimelt nägin Väljamaal käies reklaami, mida ma konkurentsitult nii idee kui teostuse poolest viimaste aastate parimaks pean. Ilmselge, et suurfirmadel on reklaami alla piisavalt pappi panna ja nii suurtes riikides tasub see end ka ära, aga seekord on McDonalds tõesti end ületanud.

Nimelt on reklaampostrite põhisisuks postituse pealkirjas olev hüüdlause “Tule sellisena nagu oled”, mida ilmestavad pop- ja rahvakultuurist tuttavad tegelased – Screami mõrtsukas, kõrvitsaga Tuhkatriinu jne. väga värvilised, pilkupüüdvad ja meeldejäävad pildid.

Kohalikud ise on väga pahased Mäkis sööva Asterixi pärast, sest Asterix teatavasti võitles võõrvallutajate vastu, mistõttu globaliseerumisvastastele sugugi ei meeldi, et teda kasutatakse välismaise suurkorporatsiooni reklaamimiseks. Asja teeb muidugi humoorikamaks see, et Albert Uderzo, üks Asterixi loojatest, mitte ainult ei andnud tegelaste kasutamiseks luba, vaid tema stuudio ka valmistas selle pildi. Elu on selline.

Minu isiklik lemmik on siiski Tuhkatriinu, kes lootis, et jõuab enne kahteteist kähku Mäkist läbi hüpata.

* maakeeli Tule nigu oled ehk siis nagu kuulus Nirvana laul Come as you are

  • Kategooriad