Kes ütleb, et nohikujutuks on veel vara, võib julgelt kalendrisse vaadata, sest on üldteada fakt, et augustis juba võib. Pealegi tegi Nirti otsa lahti, nii et nüüd võivad kõik teised julgelt kapist välja tulla ja mainida, et jah, tegelikult me kõik loeme juba järgmiseks semestriks kohustuslikku kirjandust. Mina vähemalt. Ei kavatsegi häbeneda.
Tunniplaan on ka nõnda paigas, et miski ei kattu liigselt, kui päevasel ajal töötama ei pea, saab kõiges korralikult kohal käia jne. Ainus asi, mis minus tõelist õõva tekitab, on see, et mul on üks (minu plaane silmas pidades) kohustuslik aine. Seda ainet ei loeta eesti keeles. Kohustuslik kirjandus ei ole eesti keeles. Õppejõud ei ole eestlane. Ja kõigele lisaks on õppejõud see sama naine, kes mind aasta tagasi oma keeletunnis nii ära hirmutas, et lõpuks ei tulnud mul isegi meelde, kuidas prantsuse keeles tere öeldakse ja ma sain suulisel eksamil E, mis kogu ülejäänud hinde alla kiskus. Mu toonast kokutamist arvestades on vägagi võimalik, et ta tegi mulle veel järeleandmisi, mida ta sel semestril enam ei teeks, sest enam pole tegu keeletunniga ja on igaühe isiklik asi, kuidas ta järjel püsib. Nii et ühel hetkel tuleb ilmselt enda jaoks läbi mõelda, kas jätta see asi järgmisesse aastasse või üritada kuu ajaga prantsuse keel päris selgeks saada. Hetkel kaldun veel selle viimase poole, sest me kõik teame, et everything you can do, I can do better*. Saab näha, kuidas õnnestub, õpik on mul nagunii iga päev lahti ja audiobook (prantsuse kirjaniku J. K. Rowlingi [loe: Roling] “Harry Potter à l´école des sorciers“) mängib pleikus.
Muus osas tahaks veel uhkustada, et mul on ikka vedanud, vanemate aia näol on mul koht, kus käia pugimas sõstraid, tikreid, maasikaid ja isegi irooniapõõsaid** on mitu tükki. Mul on lausa vitamiini üledoos, kuigi maailma parima empsi pannkoogid ja jäätis marjade jaoks just palju ruumi ei jäta.
* eeldusel, et tegu pole füüsilise ja/või oskustööga või millegagi, mis nõuab koordinatsiooni või on niisama keeruline
** blogi toimetaja on teadlik aroonia ja iroonia vahelisest erinevusest, kuid ei jaksa enam nende kuradima kunstiinimestega vaielda
Pärdikute päevaraamat 