Les Lascars (film)

Avastan hoogsalt prantsuse filmikunsti, sest mu oma pingutustele annab lisa see, et igal kolmapäeval on Tartu Ülikooli Keeltemajas Prantsuse kinoklubi ehk ciné-club français. Nimest ei tohi lasta end eksitada, vähemalt Les Lascars on selline film, et seda ei saa viisakate sõnadega kirjeldada, vaid tuleb öelda midagi stiilis “narsin nii, et kotid märjad”. Kotte mul ei ole, aga eks improviseerige.

Mõned on võib olla näinud samanimelist seriaali, aga nüüd on tegu 2009 aastal valminud täispika filmiga. Point siis selles, et on kaks pisisuli, kellest üks tahab hirmsasti pappi kokku ajada, et puhkama minna, aga teine tahab ausaks meheks hakata, sest on armunud rikkasse tüdrukusse. Räpparid on nad muidugi kah, kohe-kohe saavad kuulsaks, kui ainult see esimene läbimurre ükskord tuleks. Lisaks jamad kanepi müümisega, norra sauna ehitamisega, pornostaaridega sõbrunemisega, maniakist göölfrendiga, kes juhuslikult on politseinik jne.

Ja mõnitage mind nüüd labase maitse pärast, aga ma annan sellele kümme punkti kümnest, sest see oli nii naljakas, mulle meeldivad need karakterid ja see, et see polnud nii kuradima etteaimatav ja lisaks oli soundtrack eriti lahe. Minu lemmik oli lõpulaul, kus poisid laulavad sellest, kuidas nad paremateks inimesteks on muutunud ja ainult rohelise tulega teed ületavad. Kahjuks ei ole juutuubis inglise keelsete supakatega versiooni, nii et huvilised peavad keelt õppima:

Advertisements

Eesti feministid teevad uusi avastusi

Vist esimene kord, kui keegi Eestis avalikult tähelepanu juhib faktile, et mitte ainult mehed ei “suru naisi alla”, vaid ka naised (meenutame nüüd koolis õpitut ja kordame ilma iseseisvalt mõtlemata) “taastoodavad patriarhaalseid väärtusi”, tihti rohkemgi kui mehed. Selline artikkel siis.

nüüd ei saa siin majas enam üldse elada

Liiguvad jutud, et kokkuhoidlikutel inimestel tuleks kindlasti õlut varuda, sest linnaste hind tõusis ja Soomes juba õllehind kah. Karta on, et õlletehase ladu ostetakse nüüd tühjaks ja tassitakse meile kööki/keldrisse. Ja kui see juba siin on, ega siis ju pudeleidki avamata ei saa jätta.

Vähemalt õppida on nüüdsest lõbusam.

Tõeline armastus ei vaja ei ühist keelt ega füüsilist lähedust

Tere, lapsed! Täna räägime me armastusest. Kes ei elaks kaasa tõelisele armastusele? Armastuse mõiste tähendab muidugi igaühe jaoks erinevat asja. Nii palju kui on inimahve, on ka erinevaid suhteid. Mõni eriti kõrgelennulise sulejooksuga tüüp ütleks, et armastus on täielik teineteisemõistmine, ehk isegi valmisolek end teise nimel ohverdada. Maisemad inimesed, nagu näiteks Kee Abel (loe “huu teh fakk is kee abel?“), ei vaja armastuse tekkimiseks nii palju ja leiavad, et teineteisest arusaamine on tugevalt ülehinnatud. Nagu Abel ise ütleb:

Mõistsime, et oleme teineteise jaoks loodud, ja alustasime kooselu kohe. See oli tõeline printsi ja printsessi lugu, nagu meie sõbrad seda kirjeldasid!

[…]

Kee mees on pärit venekeelsest perekonnast ja kui nad koos elama hakkasid, siis ei osanud tema vene keelt ega mees eesti keelt. «Meie esimesed jutuajamised kõlasid väga naljakalt. Põhiliselt rääkisime käte-jalgade abil,»

Huvitav, millest nad aru said, et nad teineteise jaoks loodud on? Suurepärasest füüsilisest klapist? Teine huvitav asi on aga see, et kui vanasti sündisid suurimad “armuviljad” (lapsed, noh) ikka füüsilisest tegevusest, siis Kee peres pole isegi selle jaoks vajadust, sest kui Õhtulehe pealkirja uskuda, aitas naisel rasestuda just poolteist kuud kestnud suhtepaus.

prantslased proovivad inglise huumorit teha?

Minu meelest ei tule väga hästi välja, enamus neist klippidest tunduvad lihtsalt ülepakutud. Ehk on asi ka selles, et ma pean pingutama, et aru saada, aga mulle on jäänud mulje, et Eestis heaks hinnatav huumor on tunduvalt peenekoelisem kui prantsuse oma. Ja inglastega võisteldes jääksid inglased peale. Nii meile kui prantslastele. 😀

Hey, Féfé!

Noh, cherie‘d, kas arvasite, et olen teid hüljanud? Kottigi! Täna räägime sellisest armsast mooramaamehest nagu Féfé. On nimelt selline poiss. Nigeeria päritolu prantslane. Laulab. Ei räpi, laulab. Täitsa huvitavalt.

Minu osa on nüüd tehtud, las muusika räägib ise enda eest.

tahaks elektroonikut

Kohe hädasti oleks vaja. Sain sõbranna* käest sellise suurepärase masina nagu ülevaloleval pildil. No mina kaotasin enda oma ära, nagu mul kombeks, ja tema sai uue. Tema käes see kaunitar veel töötas, aga minu käes lülitas end juba esimesel päeval kohe peale sisselülitamist uuesti välja. S.t. nii teebki – võtab pildi ette ja siis läheb kohe teisipidi tuttu tagasi.

Kuna ma olen ju loomupärane geenius**, mõtlesin juba välja, milles asi. Nimelt oli Maarjal hold‘i nupp katki, nii et seda ei saa ei peale panna ega maha võtta, aga kui pill lukus on, siis ainult nii palju ma tema toimimist imetleda saangi. Nii et nüüd oleks mul vaja kedagi, kes oskaks selle nupu kas korda teha või ta lihtsalt lukust lahti keerata. Kumb iganes odavam on, sest kui tonni eest saab juba uue samasuguse, ei raatsi miljonit remondi peale panna. Tartust siis käib jutt.

Iseenesest on väga asjalik pianiino, sest keeleõppijana meeldib mulle väga see, et on võimalik asjadele supakaid lisada – s.t. näiteks, et saan oma prantsusekeelset Harry Potteri audioraamatut kuulates soovi korral ka jälgida, kuidas täpselt mõnda asja kirjutatakse. S.t. TÄHENDAKS, kui mul õnnestuks see asi tööle panna. Nii et kirjutage/joonistage/kommenteerige julgelt.

* Aitäh, Maarja!

** Mu ainsaks veaks on tegelikult liigne tagasihoidlikkus

  • Kategooriad