Unustasin viimati rääkida, et reis oli ka muusikaliselt väga elamusterohke. Siin on asjad, mis mul hääletades erinevates kohtades kõrva jäid, prantsuse, saksa ja inglise keeles.
Aga reisi playlist oli selline:
1) Minu lemmiklugu Prantsuse raadiost:
Seda siin ei ole, sest ma ei suuda seda kuidagi üles leida. Ainsad sõnad, mis mulle laulust meelde jäid olid “Regardez moi” (või mõne teise häälduse puhul võib see olla ka “Regarde moi“) ja “comme ça“. Mees, kes autos oli, ütles, et ta teab esitaja nime ja pani kirja La Realiter – jah, kallid lugejad, sellist sõna tegelikult ametlikult prantsuse keeles ei ole ja ei ole saladus, et prantslased ei oska oma emakeelt kirjutada. Proovisin selle erinevaid variante nende sõnadega ühendada, eraldi otsida jne, aga leidsin ikka ainult Celine Dioni jms. Nii et prantsusekeelsest laulust sedapuhku pääsete.
Edit: ei pääse te sittagi. Minu tänase päeva lemmiknaine, Libarott, suutis selle kuidagi välja guugeldada (kuidas taeva päralt sa mõtlesid välja, et la realiter on tegelikult ma realité ja siis veel jagasid lahti, et ei, see polegi ei laulja ega laulu nimi, vaid suvaline fraas laulust???). Laulja on Zaz (pildil), kodanikunimega Isabelle Geffroy ja lauluks on “Je veux“. Minu meelest väga nunnu kaasakiskuv lihtne viisijupp ja sõnad, millest isegi mina juba aru saan. Ehk siis tüdruk laulab, et ei ole mõtet talle pakkuda maju ja limusiine ja Eiffeli torni, sest ta ei oska nendega midagi peale hakata, ta tahab armastust ja rõõmu ja nalja ja andke andeks, ta sööbki kätega ja räägib valju häälega. Prantslased ja hispaanlased kuidagi oskavad oma elurõõmu laulu sisse panna, mida mina omakorda vägagi hinnata oskan.
2) Minu lemmiklugu Saksa raadiost (Peter Fox “Alles Neu”):
3) Lihtsalt tore lugu ehk The Do “On my shoulders” – ma isegi ei mäleta, kus ma seda kuulsin, aga laul on ikka väga nunnu.
Pärdikute päevaraamat 