anna kannatust

Tõeline armastus ei vaja ei ühist keelt ega füüsilist lähedust

Tere, lapsed! Täna räägime me armastusest. Kes ei elaks kaasa tõelisele armastusele? Armastuse mõiste tähendab muidugi igaühe jaoks erinevat asja. Nii palju kui on inimahve, on ka erinevaid suhteid. Mõni eriti kõrgelennulise sulejooksuga tüüp ütleks, et armastus on täielik teineteisemõistmine, ehk isegi valmisolek end teise nimel ohverdada. Maisemad inimesed, nagu näiteks Kee Abel (loe “huu teh fakk is kee abel?“), ei vaja armastuse tekkimiseks nii palju ja leiavad, et teineteisest arusaamine on tugevalt ülehinnatud. Nagu Abel ise ütleb:

Mõistsime, et oleme teineteise jaoks loodud, ja alustasime kooselu kohe. See oli tõeline printsi ja printsessi lugu, nagu meie sõbrad seda kirjeldasid!

[…]

Kee mees on pärit venekeelsest perekonnast ja kui nad koos elama hakkasid, siis ei osanud tema vene keelt ega mees eesti keelt. «Meie esimesed jutuajamised kõlasid väga naljakalt. Põhiliselt rääkisime käte-jalgade abil,»

Huvitav, millest nad aru said, et nad teineteise jaoks loodud on? Suurepärasest füüsilisest klapist? Teine huvitav asi on aga see, et kui vanasti sündisid suurimad “armuviljad” (lapsed, noh) ikka füüsilisest tegevusest, siis Kee peres pole isegi selle jaoks vajadust, sest kui Õhtulehe pealkirja uskuda, aitas naisel rasestuda just poolteist kuud kestnud suhtepaus.