Ma kujutan ette, et enamus koeraomanikke on hinge kinni pidades jälginud Mirek Matikaineni lugu ja oodanud, mis sellest asjast saab – nagu arvata oli, ei saanud midagi, kuriteo koosseisu tapmises ei leitud ja näiteks relvaseaduse rikkumises ei esitatud minu meelest süüdistustki, relvaluba ära ei võetud jne.
Loo lühikokkuvõtte oleks siis selline:
1. Jahimehed tulid mootorsaaniga metsast välja põllule ja nägid eemal kahte koera, kes väidetavalt hakkasid nende poole jooksma (väidetavalt oli tegu ka koeraomaniku põllumaaga, aga selles pole ma kindel).
2. Kaks mootorsaani poole jooksvat koera olid mehe sõnul umbes viie meetri kaugusel, kui ta neid haavlitega tulistas. Üks koertest pöördus seejärel paremale, liikus umbes 10-15 meetrit ja vajus kokku. Matikainen lasi tema suunas igaks juhuks ühe nn halastuslasu, kuid ei teadnud, kas sai pihta. Samal ajal hakkas saani poole karjudes jooksma ka koerte omanik, kes samuti põllul viibis.
3. Vasakule pöördunud koera liikumise ja tema taha tekkinud vereraja järgi võis arvata, et seegi neljajalgne oli pihta saanud. Matikainen tulistas pärast püssi laadimist ka tema suunas ühe lasu. Et haavatud looma mitte piinlema jätta, sõitis Matikainen talle saaniga umbes 150 meetrit järele ja tulistas umbes 25-30 meetri pealt veel ühe või kaks lasku. Lähemale ta minna ei julgenud, sest kartis, et haavatud loom võib rünnata.
4. Matikainen lahkus seepeale sündmuskohalt, ilma et oleks peatunud, et koeraomanikuga rääkida.
Siit tekib muidugi päris mitu küsimust – näiteks kas võib ikka jahimeheks nimetada meest, kes peab kahe koera tapmiseks tegema kokku viis lasku ja ei ole ikka kindel, kas kas või ükski koertest enne tema lahkumist surma sai. Või kui koerad olid viie meetri kaugusel, ta sai tulistades koerale pihta, see hakkas eest ära jooksma ja Matikainen pidi teda mootorsaaniga 150 meetrit taga ajama, enne kui teda teist korda tulistada sai – arvestades mootorsaani kiirust ei saanud see koer just väga kehvas seisus olla, kui nii kaua eest ära jõudis joosta. Samuti ei saa enam rääkida enesekaitsest, kui ollakse kedagi 150 meetrit taga ajanud, rääkimata sellest, et jahiseadus ei luba liikuvalt sõidukilt kedagi tulistada ja mootorsaaniga liikudes peab relv olema laadimata ning haavlid peavad olema selleks ette nähtud kotis/karbis (= seaduse järgi ei oleks tohtinud Matikainenil laetud relva käes olla).
Need kõik on küsimused, millega peaks tegelema kohus, pealegi on neil teemadel foorumites ja kommentaariumites juba piisavalt vahutatud, nii et neil teemadel ma ei arutle. Räägin hoopis sellega tihedalt seotud teemast, mis puudutab maainimesi, kelle valduste ümber veel aeda ei ole (ja ehk ei plaanitagi), ja nende koerte heaolu.
Minu kaine loogika ütleb, et korraliku aia ehitamine võib maksta kuni paarkümmend tuhat krooni ka siis, kui maad on kõigest pool hektarit. Raadiopiire, mis võib hõlmata kuni kaheksa hektarit, maksab aga ainult kolm tonni, kasutatuna ostes isegi vähem. Seega saaksid mu koerad liikuda tunduvalt suuremal maa-alal, ilma et oleks oht, et nad oma territooriumilt lahkuvad. Siin oleks ilmselt kohane ka selgitada, et kui enamustes linnalähedastes kohtades ei tohi koer ka omaniku põllul (ja isegi omanikuga koos viibides) lahtiselt olla, siis mitmetes maakohtades on see siiski lubatud. Näiteks Anija loomapidamisseadus ütleb nii:
Hajaasustusega aladel on loomi lubatud pidada ka ilma territooriumi tarastamata või koeri ketistamata, kusjuures omanik peab tagama, et loomad ei läheks hulkuma ning ei ohustaks teedel jalakäijate, jalgratturite ja mootorsõidukite liikumist.
Raadiopiirde puhul on kõik need tingimused täidetud. Ainus probleem seisneb selles, et kui mina tean väga hästi, mis asi on raadiopiire, siis 60 aastane jahimees seda tõenäoliselt ei tea. Samuti kahtlen ma, kas selles vanuses on keskmise jahimehe nägemine piisavalt hea, et aru saada, et koeral mingi kobakas kaelas on (vastuvõtja pole NII pirakas), kui nad ka oskaksid sellele tähelepanu pöörata – tuletan meelde juhtumit, kus jahimehed lasid lapse vigaseks, sest arvasid, et tegu on hulkuva koeraga, ja said tingimisi karistuse. Kui aeda ei ole, kaevatakse ju juhe lihtsalt maa sisse ja isegi kui koeraomanik paneb sinna märgistavad lipukesed, on üsna lihtne neid eirata. Matikaineni sugused mehed (ta on ainult 39, nii et nägemine on ilmselt korras, ja tal on ka endal koer) ehk isegi näeksid ja teaksid, mis koeral kaelas on või mida see juhe tähendab (seda enam, kui see lipukese peal kirjas on), aga neil oleks võimalik süüdimatult irvitades öelda, et ta ei märganud midagi (praegu väitis ju tema advokaat, et koer tapeti ühe lasuga, hoolimata Matikaineni enese varasematest selleteemalistest kommentaaridest).
Nii et põhimõtteliselt on loodud pretsedent, mis sätestab selle, et kui mul oleks võimalik piirata oma koerte liikumisraadiust 8 hektari oma isikliku maa peale, pean ma siiski arvestama sellega, et sel alal võib suvaline jorss nad lihtsalt maha lasta ka siis, kui mina ise parajasti koertega koos põllul viibin. Seega tuleb ehitada aed ja ilmselt panna ikkagi lisaks ka raadiopiire, sest kui nii suur maa-ala on vaja aiaga ümbritseda, siis arvata on, et see tehakse võimalikult madal ja odav ja on vaja ka midagi, mis koera reaalselt selle piirides hoiaks. Ehk siis normaalselt toimetulevad pered peaksid jätkuvalt hoidma oma koeri ketis või pisikeses aiakeses, sest see tekitab tunduvalt vähem potentsiaalseid probleeme, kuigi tegelikult oleks võimalik täiesti seaduslikult neile rohkem ruumi võimaldada. Kõlab ju veidi absurdselt?
Pärdikute päevaraamat 