anna kannatust

teoretiseerimine koeratapu teemadel

Ma kujutan ette, et enamus koeraomanikke on hinge kinni pidades jälginud Mirek Matikaineni lugu ja oodanud, mis sellest asjast saab – nagu arvata oli, ei saanud midagi, kuriteo koosseisu tapmises ei leitud ja näiteks relvaseaduse rikkumises ei esitatud minu meelest süüdistustki, relvaluba ära ei võetud jne.

Loo lühikokkuvõtte oleks siis selline:

1. Jahimehed tulid mootorsaaniga metsast välja põllule ja nägid eemal kahte koera, kes väidetavalt hakkasid nende poole jooksma (väidetavalt oli tegu ka koeraomaniku põllumaaga, aga selles pole ma kindel).

2. Kaks mootorsaani poole jooksvat koera olid mehe sõnul umbes viie meetri kaugusel, kui ta neid haavlitega tulistas. Üks koertest pöördus seejärel paremale, liikus umbes 10-15 meetrit ja vajus kokku. Matikainen lasi tema suunas igaks juhuks ühe nn halastuslasu, kuid ei teadnud, kas sai pihta. Samal ajal hakkas saani poole karjudes jooksma ka koerte omanik, kes samuti põllul viibis.

3. Vasakule pöördunud koera liikumise ja tema taha tekkinud vereraja järgi võis arvata, et seegi neljajalgne oli pihta saanud. Matikainen tulistas pärast püssi laadimist ka tema suunas ühe lasu. Et haavatud looma mitte piinlema jätta, sõitis Matikainen talle saaniga umbes 150 meetrit järele ja tulistas umbes 25-30 meetri pealt veel ühe või kaks lasku. Lähemale ta minna ei julgenud, sest kartis, et haavatud loom võib rünnata.

4. Matikainen lahkus seepeale sündmuskohalt, ilma et oleks peatunud, et koeraomanikuga rääkida.

Siit tekib muidugi päris mitu küsimust – näiteks kas võib ikka jahimeheks nimetada meest, kes peab kahe koera tapmiseks tegema kokku viis lasku ja ei ole ikka kindel, kas kas või ükski koertest enne tema lahkumist surma sai. Või kui koerad olid viie meetri kaugusel, ta sai tulistades koerale pihta, see hakkas eest ära jooksma ja Matikainen pidi teda mootorsaaniga 150 meetrit taga ajama, enne kui teda teist korda tulistada sai – arvestades mootorsaani kiirust ei saanud see koer just väga kehvas seisus olla, kui nii kaua eest ära jõudis joosta. Samuti ei saa enam rääkida enesekaitsest, kui ollakse kedagi 150 meetrit taga ajanud, rääkimata sellest, et jahiseadus ei luba liikuvalt sõidukilt kedagi tulistada ja mootorsaaniga liikudes peab relv olema laadimata ning haavlid peavad olema selleks ette nähtud kotis/karbis (= seaduse järgi ei oleks tohtinud Matikainenil laetud relva käes olla).

Need kõik on küsimused, millega peaks tegelema kohus, pealegi on neil teemadel foorumites ja kommentaariumites juba piisavalt vahutatud, nii et neil teemadel ma ei arutle. Räägin hoopis sellega tihedalt seotud teemast, mis puudutab maainimesi, kelle valduste ümber veel aeda ei ole (ja ehk ei plaanitagi), ja nende koerte heaolu.

Minu kaine loogika ütleb, et korraliku aia ehitamine võib maksta kuni paarkümmend tuhat krooni ka siis, kui maad on kõigest pool hektarit. Raadiopiire, mis võib hõlmata kuni kaheksa hektarit, maksab aga ainult kolm tonni, kasutatuna ostes isegi vähem. Seega saaksid mu koerad liikuda tunduvalt suuremal maa-alal, ilma et oleks oht, et nad oma territooriumilt lahkuvad. Siin oleks ilmselt kohane ka selgitada, et kui enamustes linnalähedastes kohtades ei tohi koer ka omaniku põllul (ja isegi omanikuga koos viibides) lahtiselt olla, siis mitmetes maakohtades on see siiski lubatud. Näiteks Anija loomapidamisseadus ütleb nii:

Hajaasustusega aladel on loomi lubatud pidada ka ilma territooriumi tarastamata või koeri ketistamata, kusjuures omanik peab tagama, et loomad ei läheks hulkuma ning ei ohustaks teedel jalakäijate, jalgratturite ja mootorsõidukite liikumist.

Raadiopiirde puhul on kõik need tingimused täidetud. Ainus probleem seisneb selles, et kui mina tean väga hästi, mis asi on raadiopiire, siis 60 aastane jahimees seda tõenäoliselt ei tea. Samuti kahtlen ma, kas selles vanuses on keskmise jahimehe nägemine piisavalt hea, et aru saada, et koeral mingi kobakas kaelas on (vastuvõtja pole NII pirakas), kui nad ka oskaksid sellele tähelepanu pöörata – tuletan meelde juhtumit, kus jahimehed lasid lapse vigaseks, sest arvasid, et tegu on hulkuva koeraga, ja said tingimisi karistuse.  Kui aeda ei ole, kaevatakse ju juhe lihtsalt maa sisse ja isegi kui koeraomanik paneb sinna märgistavad lipukesed, on üsna lihtne neid eirata. Matikaineni sugused mehed (ta on ainult 39, nii et nägemine on ilmselt korras, ja tal on ka endal koer) ehk isegi näeksid ja teaksid, mis koeral kaelas on või mida see juhe tähendab (seda enam, kui see lipukese peal kirjas on), aga neil oleks võimalik süüdimatult irvitades öelda, et ta ei märganud midagi (praegu väitis ju tema advokaat, et koer tapeti ühe lasuga, hoolimata Matikaineni enese varasematest selleteemalistest kommentaaridest).

Nii et põhimõtteliselt on loodud pretsedent, mis sätestab selle, et kui mul oleks võimalik piirata oma koerte liikumisraadiust 8 hektari oma isikliku maa peale, pean ma siiski arvestama sellega, et sel alal võib suvaline jorss nad lihtsalt maha lasta ka siis, kui mina ise parajasti koertega koos põllul viibin. Seega tuleb ehitada aed ja ilmselt panna ikkagi lisaks ka raadiopiire, sest kui nii suur maa-ala on vaja aiaga ümbritseda, siis arvata on, et see tehakse võimalikult madal ja odav ja on vaja ka midagi, mis koera reaalselt selle piirides hoiaks. Ehk siis normaalselt toimetulevad pered peaksid jätkuvalt hoidma oma koeri ketis või pisikeses aiakeses, sest see tekitab tunduvalt vähem potentsiaalseid probleeme, kuigi tegelikult oleks võimalik täiesti seaduslikult neile rohkem ruumi võimaldada. Kõlab ju veidi absurdselt?

39 kommentaari “teoretiseerimine koeratapu teemadel

  1. Ekspressis oli minu mäletamistmööda hoopis teistsugune see lugu, oldi üldse mingil x inimese jahimaal vms. Üldse puudusid tollest loost need uued faktid, näiteks ei olnud koera peremehi silmapiiril jne.
    Ühesõnaga tüüpilisel kombel meedia keerutab seda kuidas tahab ja inimesed kilkavad kaasa, kes sis vastu, kes poolt.

    Suvaline jorss võib su koera iga kell maha lasta või surnuks lüüa, kui see koer inimest ründab. Kas asja pärast või ilma, ei olek kahjuks oluline, see on juba peremehe asi.
    Koer on loom ja peremees peab hoolitsema selle eest, et tema loom ei ründaks/ähvardaks teisi inimesi.

    Antud loos selgelt väitis tulistaja, et loomad ründasid teda ja kuna faktid on väga erinevad (lugege ekspressi artiklit), siis pole siin midagi vaielda. Ükski kohus ei hakka ründavate koerte peremeest õigeks mõistma.

    1. Selle koha pealt, kelle maa see oli, pole ma jah päris kindel, sest seda ei väidetud üheski artiklis, vaid väitsid “teadjad” kommentaariumites, mis on alati kaheldava väärtusega – aga seda, et ta oli samuti põllul, ütles omanik minu mäletamist mööda ise Reporterile intervjuud andes. Samuti ei saa rääkida hädakaitsest, kui inimene on mootorsaanil ja koerad jooksevad läbi lume tema poole, sest mootorsaan on nii kiire ja koerad lumes nii aeglased. Samuti tuleks vaadata, kes on laskja – kui näiteks Matikainenil oleks olnud kaasas keegi, kes ei jaga loomadest midagi ja pole kunagi jahil käinud, ja see oleks paanikasse läinud ning relva haaranud, oleks see minu meelest mõistetav. Kui tegu on aga kogenud jahimehega, on minu meelest elementaarne, et kui ta tõsimeeli arvab, et koerad teda ohustavad, laseb ta enne lasu õhku või koerte jalge ette ja alles seejärel, kui nad seepeale suunda ei muuda, nende pihta. See, et viie meetri jutt on jura, on ju ilmselge, sest sellise vahemaa pealt oleks ka suvaline vanamammi korralikult tabanud.

      Samuti, pöördudes tagasi minu näite juurde, kui mul oleks raadiopiire, saaks igaüks ikka sinna territooriumile sisse, sest sissetungijate eest ju raadiopiire ei kaitse. Ja kui mu koerad siis oma territooriumil kedagi ründaksid, oleks tal samuti õigus hädakaitsele – seda, kas ja mida ta sel territooriumil üldse tegi, ei küsi keegi.

      1. Minule jäi mulje, et seal on olnud probleeme hulkuvate ja metsistunud koertega ning too sama laskja ning teisedki on saanud pureda. Ehk siis polnid mingit küsimust, kas põgeneda, et koerad saaksid kelelgi teise abituma maha murda?!
        Keda koerad vähegi rünnanud on, see teab mida see hirm inimesega teeb, ongi olukord 1:1’le, koer või sina, siis ei tööta mõistus, vaid instinktid. Kodus arvuti taga on hea teoritiseerida ja parastada.

        Ühesõnaga, ma ei tea, võib tõesti olla, et ta on lihtsalt süüdimatu ehk siis lõbu pärast lasi maha ja nüüd vassib. Aga igal juhul meedia põhjal ei saa selliseid hinnanguid luua nagu ninataga, et hakkab võõrastele näkku sülitama, aga temast on vist palju enamat tahta.

        1. mina ei otsustanud sugugi meedia alusel.
          see keedab tõesti igasugust soga kokku. antud juhul oli tegemist kontrollimatu hasardi ajel toime pandud tagaajamise ja kättemaksukirega inimese poolt, les lihtsalt ei salli koeri, nende omanikke ja soovib olla selekteeriv jumalus.
          ja võin öelda, minul on nyyd hirm jahimeeste ees ning ma proovin neid ära koristada, kuna hirm ju õigustab mõrva nagu arvati siin.

        2. Hmm, sellest, et keegi oleks pureda saanud, pole ma üldse midagi kuulnud, kas oskad ehk mõne lingi anda?

          P.S. Üleüldiselt võiksime tõesti kõik üritada mõistliku arutelu piiridesse jääda.

  2. See on ilmatuma vastik lugu 😦
    Just koerte seisukohalt…
    Kohalikud jahimehed on nagu müüri Madikaineni kaitseks ette teinud, kuid luban, et kui ma seda väärakat tänaval kohtan, sülitan talle näkku ja väidan, et ta ründas mind… ja oli sellise olemisega, nagu tahaks mult kotti krahmata..

  3. eriti madalalt pannakse siin ikka, mina pole midagi õigustanud, üritan asju ka teiselt poolt vaadata, aga ei ikka lähab teema kätte ära näkku sülitamiseks ja jahimeeste vihkamiseks, täiesti haige, milleks üldse vaevuda…

    1. MA ei vihka jahimehi, kuid koerte tapmist ei õigusta miski. See on minu point ja selleks jääb… saani pealt jahti ei peeta ja see on selge, ammugi mitte koerte suunas.

      1. jahimeeste vihkamine oli zeeta kommentaari pihta, aga sina oled omaette teema, aga ma ma ei taha sitta torkida, teadagi, mis juhutb…

    1. Aa, ma olin sellel lugenud ainult seda tasuta algust, kust saab lugeda ainult seda, et pureti naisadvokaati ja purejateks olid hoopis teised koerad. Ilmselt siis see osa, et ka need koerad ohtlikud olid, on täispikas versioonis, peaks raamatukogus homme pilgu peale viskama.

  4. Oot-oot….ma ei ole konkreetse looga kursis, aga kui mul on eramaa (olgu või 100 ha) ja kui ma panen sinna nt sildid, et viibimine ainult omaniku loal, ja teavitan neist siltidest ka kohalikku omavalitsust ja kõrtsmikku ja muid asjapulki, kes tegelevad info levitamisega, siis mis pagana õigus on mingil püssimehel üldse mu eramaal patseerida? Järsku ma ostangi 100 ha maad, et koertel oleks, kus vabalt joosta…

    1. No Eestis on seadused niipidi, et mitte jahimehed ei pea sinult luba paluma, kui tahavas su maad jahipidamiseks kasutada, vaid vastupidi, kui sulle see mõte ei meeldi, pead ise kirjutama avalduse, millega keelad oma maad selleks kasutada. Kui juhtub olema nii, et ametnik, kelle juurde sa avaldust kirjutama lähed, on ka ise jahimees, üritatakse sind muidugi ümber veenda.

      Lisaks on Eestis ju seadusega päris ERAmaa ainult see, mis on aiaga piiratud. Sinu karjamaal ja metsas võib küll olla eramaa silt, aga ikka võivad kõik seal päikesetõusust päikeseloojanguni viibida. Nii et pm maa eest maksad, maamaksu maksad, aga see ei tähenda veel, et see kõige täiega sulle kuuluks.

      1. Oletame, et ma tahan pirakat maatükki just selleks, et seal kas suuremas arvus mingeid loomi pidada (olgu või shoti mägiveised) või erilisi taimi kasvatada. Ja mulle nt ei meeldi, et suvalised pasatskid käivad neid kratsimas, korjamas, mürgitamas ja uudistamas. Olen selline paranoik – oma maa, omad taimed ehk loomad ja võõraid ei taha. Ja kui ma nii mõtlen, siis järgmine mõte on, et KUI ma ikka sildi püsti panen ja ütlen, et ärge tulge (kurjad koerad, veised, taimed) ja siis keegi tuleb – siis minul peaks maaomanikuna olema võimalus hädakaitseks või millekski sellelähedaseks?

  5. Aed ei tee maad eramaaks, tähis teeb. Aed on lihtsalt üks tähis. Silt on ka tähis. Kui pole kumbagi, siis inimene ei saagi ega peagi teadma, mis maal ta viibib. Vaba maa nagu öeldakse.
    Aga kui inimene ületab aia või tähise piiri, siis ta peab arvestama, et on eramaal ja seal tohib ta viibida ainult omaniku loaga. Ehk jällgegi, kui pole aeda, siis on omaniku asi kuidas ta saab võõrad eemal hoida oma mitte-piiratud maast. Ilmselgelt see on võimatu või vähemalt väga keeruline.

    Antud koeraloo puhul oli küll tegemist VIST eramaaga, aga mitte kuskilt ei tule välja, et see oli koeraomaniku maa!!! Koerad hulkusid ilma omanikuta ringi võõral maal ja koerte omanik ilmus välja alles püssipaukude peale. See ei õigusta tapimist, ei peagi õistuama, aga saage aru kulla inimesed, et koerad ei tohi lahtiselt hulkuda, sesti on oht, et nad võivad inimesi rünnata. Olgu siis eramaa või mitte.

    1. Kui koeraomanik püssipaukude peale välja ilmus, ei saanud ta järelikult kaugel olla. Ka minu koerad on vahel lahtiselt, kuigi mul on sellisel juhul alati nendega silmside (st ma näen ja jälgin neid pidevalt ja ka nemad on harjunud iga natukese aja tagant minu poole vaatama ja teavad, et kui nad näevad kedagi/midagi ootamatut/põnevat, peavad nad seisma jääma ja edasisi käsklusi ootama – ja nad tõesti teevad seda ka siis, kui nad näiteks teist koera näevad) – samas muidugi see, et Matikainen omanikku ei näinud (vähemalt väidetavalt ei näinud), ei tähenda, et omanik ise oma koeri ei oleks näinud, kuigi ma ei väida muidugi ka vastupidist.

      P.S. Kui koerad on lahtiselt (s.t. näiteks raadiopiirdega või täiesti lahtiselt ja minuga koos viibides) minu eramaal, mis on mingil põhjusel vastavalt tähistatud ja olemas on silt, et koerad valvavad (no tõesti näiteks on lambakarjas, sest praegu oleme me jõudnud aega, kus lambaid tõesti läheb juba kaduma ka inimeste käe läbi), siis minu meelest on see ainult normaalne, et nad seal ründavad, kui ma ei nõua vastupidist. Kui tähistatud pole, on muidugi teine asi – samuti võib olla täiesti teine asi, mida seadus sellest arvab, ma tõesti pole kursis.

      1. Ma mõtleks ikka, et kui mul on ka silt, et eramaa, siis kas ikka tuleb tingimata lisada (hirmutada), et vat koer valvab ja ründab?
        Aga eks ma pean meeles, et kui kunagi ise maale lähen elama, siis panen meie taksiku jooksmis-ja ellujäämisvõimaluse kindlustamiseks üles just sellised kurjad sildid “eramaa, ettevaatust kuri koer valvab, viibimine omal vastutusel” 🙂

  6. Jahi vastu otseselt ei saa midagi õelda – loomade arvukust peab vahest piirama. Kuid jahiselts võiks siis nt nädal varem vastavas piirkonnas teavitust teha, et seal võib jaht toimuda. Teavitus võib olla teadis vallalehes või jahialale jäävate kruntide elanikele kiri postkasti vms. Teavitus tagaks suurema ohutuse nii loomadele ja inimestele…ega isegi ei tahaks väga metsas olla kui mingi jahimees seal ringi mässab

    1. Paljud minu meelest informeerivadki, probleemid kipuvad tekkima siis, kui hasardis jahimehed ei taha looma taga ajades arvestada sellega, et loom liikus näiteks kellegi maale, kes on oma maal jahipidamise keelanud. Või teise metskonda. Või ületas autotee (tegelikult ei tohi tee ääres üldse paugutada ja nii on vähemalt üks juhuslik inimene Eestis ka viga saanud). Enamasti tulevad probleemid sealt, kuigi on muidugi ka selliseid, kes ei pea teavitamist oluliseks, ja paljud sellised, kes lähevad niisama metsa luusima ja võtavad igaks juhuks püssi kaasa, et äkki joppab – s.t. otseselt ei plaanigi jahti.

  7. Huvitav on täheldada, et need on just alati meesterahvad, kes ajavad rinda õieli ja kätega vastu sessinast rinda prõmmides üritavad leida õigustusi loomade jõhkrale, aeglasele ja piinarikkale tapmisele. Seda see ju oli. Endal ei hakka vastik oma eksistentsi pärast?

    1. Ikka on vaja öelda, isegi kui midagi öelda pole.
      Kus ma olen õigustanud jõhkrat aeglast piinarikast tapmist?
      Sul endal ei hakka paha peeglisse vaadates? Aaah, sorry, hakkabki ju… my bad.

    2. Igasuguse tapmise osas on mehed veidi pragmaatilisemad. Evolucija on selline, et mehed olid peamiselt kütid ja selle tõttu tapmisega puutusid lähemalt kokku. Loomulikult ei õigusta miski tahtlikku looma tapmist, samas pagan teab millised hirmud konkreetsel looga seotud olid. Võibolla tundis see mees sellist hirmu, mida on piinlik isegi kohtus tunnistada. Keegi ei tea enne kui on sellises olukorras olnud, kuidas ta täpselt käitub (fakt, et inimene on jahimees, ei puutu siin kuidagi asjasse – jahimehed kardavad sama palju kui teisedki, enamus jahimehi ei ole kunagi kogenud tunnet kui loom neid ründab). Ja kui inimene subjektiivselt tunneb ohtu enda elule (ja et tegemist on subjektiivse tundega, siis ei oma mingit tähtsust hilisem analüüs, kas reaalne oht oli olemas või mitte), siis võidakse tappa, mõrvata jne ükskõik mille kättesattuvaga, rääkimata siis kui käeulatusse ulatub püss. Aga kui koerad tegelikult ka ründasid, kas siis omanik seda tunnistaks – loomulikult mitte. Ilmselt on siin asjaolusid, mida teavad ainult kohalviibinud ning teoreetilised arutelud ja ajakirjanike kaudu vahendatud moonutatud tõde ning selle alusel millegi järeldamine ei aita kedagi edasi.

      1. no anna andeks! koerad ryndasid mootorsaani!!!!!!!!, mis neid taga ajas.
        ja siis räägitakse meeste raudsest loogikast.

        1. Teise osapoole ütlused ei huvita meid üldse on ju, mkmmm, kui juba püssiga mees on, siis on paha mees ja jutul lõpp. Kõik püssimehed ja jahimehed tuleks kohapeal maha lasta, onju zeeta??? Ja kõik koerakesed tuleks lasta vabalt ringi joosta inimeste ja laste rõõmuks, oh seda õnne siis…

  8. Ajalehte ja kirjeldusi lugedes hakkab mul paha, peeglisse vaadates näen ma inimest, samasugust inimest, kes mootorsaaniga koeri sadu meetreid taga ajades neid järjekordselt omaniku silme all nottis.

    Jah, peeglisse vaadates hakkab paha küll. Olen ju minagi seesama inimene.

    Ükski loom sellisteks tegudeks võimeline pole

    1. Tema jutu järgi sõitis ta järele, et halastuslasuga tappa haavatud koer. Kas inimlikum oleks lasta loomal piinelda?
      Omanik ilmus välja alles siis, kui koerad juba surnud olid. Pärast omanik muutis oma ütlust vms. Väga segane on see lugu igal juhul.

      Loomad on võimelised veel hullematekski tegudeks. Neid lugusid on küll, kus koerad lapsi tapnud on ja täpselt sellised “ta oli nii hea koer alati mängis lastega”. Piisab 1 korrast, kui koer ei ole hea, tavaliselt on kannatajaks inimene.

      Lihtsalt tülgastav on see silmakirjalikus ja võltsvagadus.

      1. Lihtsalt vahemärkuseks ja lisainfoks – tihti pärinevad need “kodukoer tappis lapse” lood pitbullide hulgast ja avalikkuse ette ei jõua see, et hiljem tuleb välja, et seda “nunnut kodukoera” kasutati tegelikult võitlustes. Ehk siis asi polnud mitte tõus, vaid koera iseloom oli omaniku poolt meelega täiesti perse keeratud. Teine variant on muidugi (nagu meil Annelinna taga) täielikult metsistunud koerad, kelle puhul ei saagi rääkida mingist kontaktist inimesega ja sellise koera jaoks pole lapsel ja kitsetallel mitte mingisugust kvalitatiivset vahet. Kui ründajateks on tavalised kodukoerad, näitab statistika, et kõige rohkem ründavad tõud, keda kõige rohkem peetakse (ehk siis Eestis näiteks sakslased ja hundikoerad) ja suured koerad – see viimane muidugi ei tähenda, et reaalsuses suured koerad agressiivsemad või kehvemini kasvatatud oleksid, vaid pigem seda, et kui kellegi chiahua naabrilast raevukalt ründabki, pole tavaliselt kahjud nii tõsised, et oleks vaja arsti juurde minna.

        1. Ma usun jah, lihtsalt koer võib hammastega ka silma puruks või näo ribadeks hammustada, on ka selliseid asju juhtunud, koer ei tapa alati tõesti, samas ta ka ei vaata, kuhu või kuidas hammustab, krahmab näost ja tagajärjed on inimesel terveks eluks…

  9. (See, miks Allar isiklikult nii leilis on, kui mõni naisterahvas julgeb ükskõik mis teemal sõna võtta, on muidugi ka väga naljakas ja pika ajalooga teema, mida paadunumad blogilugejad hästi teavad, irw.)

    1. Sa teed väga valed järeldused. Mis värk sul selle naiste-meeste vastasseisuga on?
      Ma loen blogtree populaarsemaid postitusi ja need on enamuses naiste postitused ja sellist juttu, mida on raske kommenteerimata jätta, tuleb ka enamjaolt naiste suust.

  10. Ma lugesin postimehe artikli kommentaare veel lõpupoole ja seaduse järgi (seal olid kopi peistid seadusest) peab koer olema ikkagi suukorviga, rihma otsas või siis kui on dresseeritud koer, peab ta olema peremehe jaoks nähtaval.
    Seadused on igal juhul sellised, et koer ei tohi olla ohuks teistele inimestele ja koerale ei laiene inimõigused, koer on inimese vara ja kui see vara ohustab teisi inimesi, siis on ikka väga kurvasti.

    Mireki tegu ei saa hinnata, liiga lahknevad ütlused on, vastuolulised tunnistused ja ainult moraalselt võib koera tapmist hukka mõista. Seadus kahjuks ei soosi lahtiseid koeri ja jumal tänatud sellegi eest…

    1. Seadused on igas omavalitsuses erinevad ja lisaks muutuvad pidevalt. Ma ei tea näiteks, mis Tartu seadused praegu ütlevad, aga varem ütles see küll, et avalikus kohas tuleb koer inimeste lähenemisel rihmastada – see tähendab, seda, et pidevalt ta rihma otsas olema ei pidanud. Samuti nõutakse praegu Tartus suukorvi ainult massiüritustel, nii et niisama linna vahel jalutades on nad mul muidugi rihmastatud, aga suukorvi nad ei kanna ja see pole ka neile kohustuslik. Samas on mul korra juhtunud, et vastu tulev laps paneb käe isasele koerale suhu – õnneks meeldivad väikelapsed mu koerale väga ja ta oli sellest meeldivalt üllatunud, aga peale seda jälgin alati hoolikalt, et mina jääksin vastutulija ja koera vahele ja lähen vajadusel ka üle tee.

  11. AGa kuidas siiski saab vaadata mööda faktist, et ta küttis liikuvalt mootorsaanilt? See on ju seadusevastane.
    Ja see seadus, et koer peab olema omaniku jaoks nähtaval… jääb kuidagi mulje et oligi ju. Noh kogu see jutt omaniku silme all tapmisest…
    Ma muidugi ei saa jahipidamise kohta iseenesest vist midagi öelda, sest paljud tuttavad jahimehed ja liha on mu toidulaua lauhtamatu osa, aga seda konkreetset juhtumit meedias ikka silmas pidades olen hämmingus. Ei leia, et siin midagi õigustada oleks üldse. Fakt on see, et koerad maha lasti ja ma pole küll kuskilt artiklitest välja lugenud, et koerad reaalselt ründasid. Sain ainult aru, et Matikainen ARVAS, et koerad võivad/kavatsevad rünnata.
    Ja ega mootorsaaniga paksu lume sees tõesti koerte eest ära põeneda ei jõua ju… :S

    1. See jutt mis reporteri videotes on, et maja juures lasti koerad maha peremeeste silme all on ikka täiesti vastupidine ekspressi loole kus tapja ise rääkis loo. Kusjuures need koeraomanikud olevat politseile avalduse teinud ALLES järgmisel päeval.
      Ühesõnaga seda konkreetset lugu kasutab meedia lihtsalt inimeste lollitamiseks ja raha teenimiseks.

      Mina sain aru, et see arutelu siin käib selle üle, kas koera tapmine üldiselt õigustatud, kui nad ründavad. Ma senini arvan, et on. Aga seda tapmiselugu ei saa segaste faktide põhjal kommenteerida.

      1. No minu arutelu käis tegelikult selle üle, kas on õiglane, et ma ei saa oma koeri isegi raadiopiirde sisse üksi usaldada, sest võib olla mõni õunaraksu tulev idioot tunneb end ohustatuna. Aga üldiselt on vist teema sinna vajunud jah.

      2. Ma kah lugesin EE ja Postimehe artiklid läbi, ja seal on nii palju vastukäivusi, et väga raske on mingit asjalikku hinnangut anda. Ja kui mulle miski ei meeldi, siis on see puuduliku või väära info peale leili minemine ja karjumine, et ahju ja mõrvar.

        P.S mina ka ei arva, et koera tapmine pole MITTE KUNAGI õigustatud. Ma kahjustaks ennast või minu last ründavat koera kuidas aga suudaks. See ei ole antud arutluse teema vist, sest ma siiamaani ei saa aru, kas omanik kaebas selle üle, et ta koerad tapeti absoluutselt asjatult (PM) või selle üle, et “tapja ei tundnud piisavalt kahetsust” (EE). Väiksed erinevused justkui.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.