Sel kolmapäeval vaadatakse kinoklubis filmi “Coco Chanel ja Igor Stravinsky“. Ma ise kahjuks seekord ei jõua, sest pean kontrolltööks õppima, aga minge teie ikka, ma arvan, et see on hea küll. Rohkem kultuuri jms, näete, mis tol ajal inimestel seljas oli ja kuidas armastust avaldati. Rääkige siis hiljem mulle kah, kas tasub varastada seda seaduskuulekalt poest ostma minna.
See tuba mi laiks:
Kaks ja pool tundi ängi ja kirge nohu ja külmetusega kell 9 õhtul väsitas ikka suhteliselt ära. Vähemalt pool tundi saaks lipsti ära lõigata sealt. “Coco avant Chanel” meeldis rohkem.
Tartus sai varem nähtud, ei meeldinud. Tuim ja uim. Ja siis muidugi see asi, et….no miks punnitada taanlasest näitlejat vene keelt rääkima? ka prantsuse keel oli tal nii et.pigem ei olnud. Stseenid, kus pidanuks kamp vene kultuuritegelasi vestlema, olid ikka veidrad – venel näitlejaist venelased, muu riigi näitlejaist venelaed kõik vene keeles rääkimas. Või vene ühe tuntuma rahvalaulu laulmine…võeh.