anna kannatust

Kõige olulisem on töötaja motiveeritus

Sattusin lugema artiklit selle kohta, et ühte naist ei võetud Grossi kauplusesse klienditeenindajaks, põhjendades seda tema liiga suure kehakaaluga (72 kg, pikkust 1.70). Seepeale hakkasin lugema kommentaaridest teisi sama haigeid lugusid ning lõpuks vahetasime paar kogemust ka staarblogija, Eesti naiste (ja geimeeste) unistuse ning heteromeeste kadedusobjekti MNC-ga.

Kommentaaride hulgas oli ikka igasugu imelugusid – näiteks lugu sellest, kuidas juhataja arvas, et kui inimesel on liisingud, siis ta kindlasti hakkab kassast raha varastama. Või personalijuht, kes kurtis, et kui ta valis välja  vastava haridusega ja töökogemusega kandidaadid, teatas ülemus, et tema mingeid vanamutte tööle ei võta ja palkas hoopis noore tüdruku, kellel polnud ei haridust ega töökogemust. Üks piitspeenike tädi aga polevat kommipoodi tööle saanud, sest olevat liiga peenike.

Meie isiklikud kogemused taandusid aga eelkõige motivatsioonile. Töötaja peab olema motiveeritud! Mina olen kandideerinud lihttööle, kus pidi vastama tervele lk küsimustele selle kohta, mis puuvili ma olen, miks just mina olen kõige paremini motiveeritud sel alal töötama jne – ma ei näe sellisel asjal mitte mingit eesmärki peale selle, et kohe välja selekteerida need, kes on valmis piisavalt sitta välja kannatama ja kellele võib edaspidi ajada mingit ila sel teemal, kuidas kõige olulisem on ikka hea sisekliima, meeldiv õhkkond jms, st, palgamaksmine on ületähtsustatud. MNC aga noppis peavõidu, sest tema kandideeris noore poisina ühte firmasse laotööliseks ja sai paberi, kuhu oli vaja erinevate ridade peale kirja panna “suurimad tööalased saavutused, mille üle olen uhke”, “tulevikuplaanid seoses pakutava töökohaga” ja “ideed parandusteks”.

Kas keegi suudab välja mõelda kas või ühegi suurepärase ja kõrgelennulise tulevikuplaani, mis ühel laotöölisel seoses pakutava töökohaga olla võiks? Ja kui keegi suudab meid üle trumbata, siis laske aga käia, kommentaaride jaoks on ruumi laialt.

31 kommentaari “Kõige olulisem on töötaja motiveeritus

  1. Noh, meie tööandjate ideaaliks paistab olevat töötaja, kel on nii head ideed, et ta võiks nendega juba oma ettevõtte asutada, aga kes lojaalsusest (=orjameelsusest) annab need ideed oma tööandjale. 😀

  2. Üks hea määratlus oli ka midagi sellist, et “laisk spetsialist”. St on pädev, aga liiga laisk, et oma ettevõte teha või leivaisa ettevõte üle võtta.

  3. Tjah, kusjuures ainus osa, mida ma oma lühikese palgatöötaja karjääri juures nautinud olen, on olnud töövestlused, mille osas (nagu kõige muugi) pole ma mingit haridust ega koolitust saanud, a ma loodan, et neid kogenud inimesed nüüd siia ei satu. 😀

      1. Ma olen ikka küsinud, küsimusi, mida raamatutes ja õpikutes kirjas ei ole.

        Lühidalt – mulle ei meeldi(nud) silmakirjalikud ja konventsionaalsed inimesed, kes tuntuimate stampküsimuste vastused kodus põhikooli õpilaste kombel pähe tuubivad, inimese sisust saab aimu nö üllatusküsimuste ja lubatava/lubamatu piiride testimisega.
        Minu kui idealisti arvates on inimlik kvaliteet ja oskus reageerida /spontaanne sisu/ esikohal (arsti ja õigussüsteemi puhul võib paber osutuda primaarseks, enamasti aga on kõik muu olulisem … võtan riski nii öelda ning paljusid haritud inimesi solvata).

  4. Kõige jaburam on see, et toimus kogu jama Grossi toidupoes.

    Oleks siis, et Kaubamaja iluosakonna juhataja ütleb kellelegi võimalikult viisakalt ja sõnu otsides, et vabandage, aga teie riided olid moes aastal 1987 (aga seal on vormiriietus, nii et see on tegelikult savi), näonahk vajaks nahaarsti ja Roaccutanet ja peale seda tõsist armiravi, juukseid pestakse šampooni, mitte lihtsalt ei loputata sooja veega ja küüsi viilitakse, mitte ei närita ning lõhnastamiseks võiks naine kasutada midagi muud peale odekolonni…

    Grossi toidupood! See on ju see toidupoe kett, mis on üle foorumite aastaid kuulus olnud oma kehvakvaliteedilise kauba (a la libedad vorstid) ja madala teeninduskvaliteedi poolest. Jumpsus küll, mis vahet seal on kas leti tagant ulatab sulle vorsti ja viina 52, 72 või 152 kilo naiseilu. Peaasi, et ulatab.

    Jättes märkimata, et 170/72 kilo ei ole küll mingite standardite järgi paks, BMI järgi pisut ülekaaluline, aga…

  5. “suurepärase ja kõrgelennulise tulevikuplaani, mis ühel laotöölisel seoses pakutava töökohaga olla võiks?”

    Kuidas välja töötada lollikindel plaan salasigarettide ja heroiini ladustamiseks kõnealuses laos ning selle vahendamine kohalikule turule, nii et laoülem priske vaheltkasu saaks.

  6. Minu meelest muudab asja jaburaks see, et üldse võrreldakse, et kuidas küll Grossi võib sellist diskrimineerimist harrastada, aga mingi väidetavalt snobistliku Kaubamaja Ilumaailma puhul oleks kõik põhimõtteliselt mitte küll aktsepteeritav, aga vähemalt…noh, arusaadav.

    Üldiselt olen ma Eesti tööturul näinud väga kirjut loomaaeda, st. näiteks ühe Tallinna kohviku omanik võtabki aastaringselt töölisi proovipäevale ja seejärel neile enam kunagi ei helista (kuulutades edasi, et otsib töölisi); Maximas harrastatakse töötajate regulaarset ahistamist erinevate haiglaste ja arusaamatute reeglite abil (tööle saab igaüks, aga jäävad vähesed), mingisse Maci esindusse palgatakse ainult selle alusel, et sa pead olema pikk, kondine ja vinniline itipoiss (for real, nii nende esindaja mulle põhimõtteliselt rääkiski) jne. Grossi on kalake suures meres, kus valdav osa tööandjatest on aru saanud, et esiteks laseb valdav osa inimesi endale pidevalt pähe istuda ja teiseks on võimalik inimesi eriti praeguses MASU olukorras maksimaalselt ekspluateerida.

    1. Minu meelest on arusaadav, et müüja on osaliselt see, mida ta müüb. Pagaritöökoja puhul on ümar jahune mammi, kellel on kuklas suvaline krunn, suurepärane ja mõjub reklaamnäona, ilusalongi ta aga hästi ei sobi.

    2. Miks ei sobi, kui tal on ilusad juuksed, klaar jume ja valged hambad ja kõik muu, mida kosmeetikavahendite abiga TAHETAKSE saavutada? Ja hea maitse enesekaunistamises.

      Väga Ümar Mammi ei sobi ülearu hästi hoopis spordiklubi adminniks, aga sinna ei sobi ka kõhn-aga-jõuetu-ja-halva-rühiga inimene. Spordiklubi leti taga tahaks näha vormis õlgu, head rühti ja hoiakut, mis ütleb, et hoiaku omanik tuleb vajadusel ka ründava tiigriga toime.

  7. Oletagem, et ka toidukaupa ei palgata müüma siiski pesemata peaga kasimata inimest. Me tugineme selles arusaamas (et näiteks verivorste müüks selline nahkse põllega rõõmus mammi) vanematele stereotüüpidele, mida tänapäeval eeldab küll ainult see klass, kelle emad rasedana liiga vähe foolhapet söid.
    Üldiselt ma olen sellega nõus, et inimeste suhtes kehtivad tõesti ootused ja tööandjal on ka õigus neid teatud piirides realiseerida, aga seda võib teha kas subjektiivsemas või objektiivsemas vormis, st näiteks on valida, kas säilitada mingi stampklientuuri pealevoolu, kes kunagi püsikliendiks ei hakka või näiteks keskenduda neile, kes hindavad just kliendipõhist teenindust ja näevad matsakast mammist, kes näeb väga sobiv välja, aga käitub nagu kohalikust soost välja karanud lindprii, kaugemale. Kliendikultuuri on mitmesugust, minu jaoks jääb vahest mõistmatuks see välimusepõhine eristamine, sest ma ise ei oota näiteks kellapoodi astudes mingit näpitsatega kellasseppa filigraansete mutrikeste kallal nikerdamas.

  8. “aga vähemalt…noh, arusaadav.”

    Kaubamaja iluosakonna töötaja müüb ilukaupu ja peab seega olema ilukaubanduses kodus. Järelikult – tööle võetakse inimene, kes oma välimusega seda sõnumit edastab. Kui ma tahan müüja nõu, et milline niisutaja mu nahatüübile sobiks, siis ma pöördun hoolitsetud mimmu poole kellel on kõikide niisutajate omadused silmanähtavalt peas ja läbi proovitud omal nahal, mitte lõhkikuivanud huulte ja mädavinnidega tüübi poole, kes ei teagi mis asi see niisutaja on ja kes oskab ainult kaupa kassast läbi lüüa. Võrdluseks: me ei lähe ju erakordselt koleda soenguga juuksuri juurde. Või meikari juurde, kes näeb välja nagu pohmakas Poola litsi ja Hello Kitty ristsugutis. Või ei võta eriti tõsiselt fitness-klubi treenerit, kellel endal on 50 kilo ülekaalu. MÕNEL juhul on inimene ise kõndivaks reklaamiks.

    Grossi toidupoe müüja võib aga olla paks, peenike, taimetoitlane, meigihull, autojuht, mootorrattafanatt, kirglik kalamees – kes iganes. Tema roll on vorsti lõigata ja kaupa välja panna, mitte anda asjatundlikku nõu iluasjanduses või olla reklaamiks.

    Ma lihtsalt tõin välja asjaolu, et teatud teenindussektoris on vältimatu, et on teatud nõudmised välimusele ja Grossi poes seda ei ole, mistõttu antud juhtum on jabur…

    1. Ütleme nii, et meigihull, kooruva krohvi ja meetripikkuste geelküüntega isik ei ole päris see, keda ma tahaksin oma singitükki viilustamas näha, aga see ei ole siiski piisav põhjus ta pädevuses kahelda.

  9. Või kui mõtlema hakata, siis toidupoe müüja peakski olema pisut ümar, sest kui toidupoes töötav inimene alakaalu märke ilmutab, siis tekib tunne, et kas selles poes tõesti ühtegi söödavat asja ei müüda…

  10. Ma juba kujutan ette McDonaldsi töötajate eeldatavat välimust.
    Mädapunnidest rääkimine on jälle see, et see laud on must või mittemust, mitte aga näiteks tibukollane või fuksiaroosa. St et sa müüd kas ilukaupu või oled pidalitõve viimane staadium.

  11. No toidupoe müüjalt ma eeldan, et ta on puhas ja terve, räpakäi tekitav arvamuse,et ega see toit ka päris hea pole, mida ta müüb. Kaalul ja pikkusel samas pole miskit tähtsust. Meie poes on kah igasuguseid, kõik saavad tööga suurepäraselt hakkama…
    Üldse peaks müüja oma kaubast ikka midagi teadma kah, kui ikka blond megapikkade kunstküüntega tibi mulle juhmi näoga otsa vahib,keeran ringi ja kaon sellest poest. Aga tema pädevust ei saa ma enne hinnata,kui midagi talt küsinud olen, seega pole välimus sugugi kõige määravam tegija. Ja Kaubamaja ilumaailmas võiks mõni keskealine daam kah müüjaks olla, ega kliendid pole ka kõik noored tibid. Minusugune tahab ka sealt vahel midagi osta 🙂

  12. Huvitav, et selle mädapunni-jutu peale minnakse natuke nagu leili, aga kui ma oleks näiteks öelnud, et “Minu arvates on elementaarne, et muusikapoes töötav inimene teab muusikast palju” või et “Ma eeldan, et gootipoe müüja teab midagi erinevatest subkultuuridest ja on ise ka mõne liige.” siis oleks kõik ok olnud ilmselt. Ja kui ma geibaari omanikuna skinheadi tööle ei võta, siis ma olen ju nii räige diskrimineerija, et…

    Pensionärid saaksid šoki kui neile pangaleti tagant vastu vahiks neoonroheliste liberty spike’dega tüüp.

    Meil on lihtsalt ootus-lootus, et muusikapoes töötab muusikahull, iluosakonnas ilutoodete-huviline, et kõrtsis töötab mittekarsklane, kes oskab mängeldes kokse valmis segada, et autovaruosade poes töötavad inimesed reaalselt oskaksid nõu anda, et loomapoes töötav inimene oskab soovitada erinevaid kaupu ja arutleda näiteks kaelarihma ja trakside miinuste-plusside üle ja on loomainimene jne.

    1. For your eyes only Nirti:

      /Ja kui ma geibaari omanikuna skinheadi tööle ei võta, siis ma olen ju nii räige diskrimineerija, et…/

      JAH – oled küll !

      Üldiselt:

      Muuseas, nagu siin juba enam-vähem mainiti on tegelikult iga firmas töötav inimene ka firma reklaam, ehk siis mida standartselt “ilusam tšikk/kardaan”, seda meeldivamad lisa-boonus-mälestused jäävad “keskmise silmavaatega kliendile”.
      Samas on sellistele “asjadele” näpuga osutamine kõike muud, kui frimale hea reklaami tegemine.
      Kui poejuhataja tõesti ennast nii väljendas , siis järelikult arvestas ta enda unelmate alluvate orjameelsusega , et kõik neelatakse alla ja nähakse ränka vaeva, et ennast leivaisa/ema jaoks sobivasse vormi vms saada.

      Jutt läheb mölaks, aga üldjoontes ei ole eriti mõistlik öelda näiteks 20 aastat sama’t liiki tööd, mööda ülikoole, täiendkursusi/õppeid või erinevaid praktikaid möllanud inimesele, et: “Ahha-jajaaa , nii armas, aga kas teil (pigem SUL) siis tõesti polnud viitsimist leida vähimatki vaba aega aeroobikatrenni või moeajakirjade lappamisele.”

      Allah Akbar!

      1. Ma tulin alles praegu selle peale, et tegelikult on ju olemas ka selline asi nagu geiskin – ehk siis gei, kes riietub nagu skinhead, sest paljudele neist läheb ju kogu see karm poolmilitaristlik temaatika räigelt peale. Nii et kui skinhead on nõus palga nimel naeratama ja traksi pingutama, võib ta sinna baari hoopis ideaalne töötaja olla. 😀

  13. Ootus ongi selline, aga muusikahull võib olla iga skene jaoks erinev, st ühe jaoks mingi maani mantlis must mees, teiste jaoks paduhipi ja kolmandate jaoks emm…Cool-D ehk dressid ja kole nokamüts.
    Näiteks geibaari skinheadi töölevõtmine oleks kerge enesetapp pigem härra/proua koleda suhtumise pärast, mis võib klientidele nii mõningaidki raskeid füüsilisi traumasid põhjustada, mitte aga tema kiilaka peanupu pärast.
    Professionaalsus ei seondu välimusega, KUI siis näiteks maailmavaatega, mis küll mõnede näidete puhul võib saatuslikuks saada.

  14. Ma kandideerisin millalgi mingi toitlustusasutuste kontrollimise töö peale. Kui küsiti, miks ma sellele kohale ronin magistrandina, siis ma vastasin, et ma ju ei pea sinna igavesti jääma. Mispeale aeti silmad punni ju küsiti:”Kas te tahate KARJÄÄRI teha?” 😀 Tglt oli see üks unustamatu vestlus! S.t isik, kellega vestlesin, oli unustamatu!!! Ma ei kujuta ette, kas keegi seal vestlusel käinutest nõustud ka sinna tööle minema, olles ülemust oma ihusilmaga näinud ja oma kõrvaga kuulnud.

  15. Nõustun, aga nagu ma ütlesin – juuksur võib tegelikult olla geniaalne juuksekunstnik, aga kui tal endal on mingi totaalselt sobimatu ja halvasti hooldatud juuksepahmakas peas, mingisugune ärakärsatatud püsilokk väljakasvanud värvi ja katkiste juusteotstega, siis ma ei vali teda oma juuksuriks. Otseselt välimusega seonduvatel alatel (ilukaubandus, ilusalongid jne) võivad inimese oskused ja teadmised olla küll suured, aga kui ta oma isikliku välimusega teeb endale kõva antireklaami, siis…

  16. Geniaalsed värdjad on need kommenteerijad seal. Prevaleeriv reaktsioon on “aga on ju paks”, mitte see, et mis seal vahet on, kui paks inimene lõppude lõpuks on, kui ta asjalik on ja oma tööd hästi teeb? Rääkimata sellest, et 170/72 on normaalkaal… Erilise munni medali annaks isendile nimega Vanapaks ise, kes ilmselt käib Säästukas ka ennekõike müüjate persete ja tisside, mitte hindade ja kauba kvaliteedi pärast.

    Aa, ja sealsete inimeste loogika järgi pean ma ise ka mingi “ilge rasvarull” olema, kuna pakse ei mõnita. Anna mõistust tõesti.

  17. See paksuse teema on muide seletatav sellega, et alguses ei pandud kirjakirjutaja pikkust juurde artiklile. 160/72 on natuke paks küll juba, või kehamassiindeksi järgi natuke üle 28, ehk siis Sporteri lehe järgi “mõõdukalt ülekaaluline”. 150 ja 72 on “oluliselt ülekaaluline”. Pikkus 170cm pandi artiklile alles oluliselt hiljem juurde. 180cm ja 72 ei ole paks, 170cm ja 72 on normaalkaalus jne.

    Inimesed lihtsalt oletasid, et kui teda paksuks kutsuti, siis ta pidi lühike jupats olema.

  18. A kui paks sinu arust peab olema, et see illgel kombel müüjatööd segab? Jutt ei ole lennukipiloodist või vormelisõitjast, vaid müüjast. Kui palju sa TOIDUpoes müüja välimust vaatad? Mitte hoolitsetust või seda, kuidas see jube vorm tal seljas istub, vaid kehakaalu? Ausalt?

  19. Mina vaatan toidupoes hindasid, viimasel ajal seda, et krt, eelmine kord poes käies oli see ja too hind oluliselt madalam… Müüjate välimusest täiesti ükskõik.

  20. Nojah, põhipoint peaks siiski olema see, et müüja võiks pungipoes olla punkar, aga see, kas ta kaalub 50 või 100 kg, pole oluline. Aga ma tulin vahepeal selle peale, et toidupoodi ehk ei tahetaks paksu müüjat tööle selle peale, et muidu tuleb praegusel vaesel ajal mõnel ostjal nutumaik suhu, kui näeb, et poemüüja on hea sööma peal, aga tema loeb kopikaid. 😀

  21. No mind on konkreetselt sellepärast reklaamifirma omaniku poolt minema saadetud, et mul oli siis 1 väike laps ja “te olete noor naine, niikuinii tahate veel lapsi saada, aga meil on vaja inimest, kes oleks 24/7 kättesaadav, kui tuleb mõni klient, kellel on kujundust üleeilseks vaja”
    Toona oli see traagika, nüüd ajab naerma.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.