Issi, miks Iirimaa omadega perses on?

Täna oli Wildi blogis video, mis seletab väga lihtsas inglise keeles, kuidas legaalne röövimine majandussuhted tänapäeval toimivad. Et nagu hariv või nii. Vaatame seda kõik koos ja siis mõtleme vaikselt selle peale, kuidas ka Eesti oma välisvõlga muudkui suurendab. Mitte küll otseselt siin teemaks, aga tulemus võib väga sarnaseks muutuda.

White Rabbit – Percussion Gun

Mul on hetkel ainult üks unistus – tahaks laupäeval kaua magada. Tööd (nii kooli- kui palga-) on sel nädalal nii et tapab ja puhkamine on kauge unenägu. Eriti meeldib mulle õppejõudude loogika. Nimelt peaks teoreetiliselt kolmapäeval keskpäevast alates kõik loengud ära jääma, sest kallil alma materil on ometigi sünnipäev. Juba kaks õppejõudu on otsustanud, et siis on ju eriti hea just kolmapäeval kell kaksteist loengut pidada, sest pole vaja karta, et millegagi kattuks. Win! Tunnen, kuidas aju vaikselt ülepinge all järele annab.

Kuulame siis vähemalt head laulugi.

Ei tea, kas peaks blogi kinni panema?

Mitte et ma kirjutada ei jaksaks, jaksan küll, aga trahvi ka nigu ei tahaks maksta.

P.S. Mul on vähemalt vedanud, siunan ju ainult tähtsusetuid ristiinimesi, aga Wild maksab ilmselt riigi solvamise eest viimsepäevalaupäevani nüüd kõik oma viimsed veeringud riigikassasse.

kuradima koerakuulajad

Kuulsin täna, et uus naabritüdruk olevat öelnud, et mul on kuri koer, sest ta oli tema koerakese vastu agressiivne. Jah, tõesti, mu koer nuusutas tema koera. Kõik. Ei mingit urinat, ei mingeid turris kuklakarvu, mitte midagi. Kuna siin võib olla ka teisi koeraomanikke, kellele kulub ära paar õppetundi koerte kehakeele lugemise osas, abistan meeleldi – seda enam, et mäletan siiani Tartu tunnustatud treenerit (loomulikult ühele konkreetsele tõule spetsialiseerunud), kes oli veendunud, et mu hundikoerakutsikas on agressiivne, sest ta mängis häälekalt (nagu pea kõik saksa lambakoerad), mis daami meelest oli selgeks märgiks, et rünnak on kohe tulemas. Minu teine koer, kelle täna näiteks toon, on aga selline armas lontu:

Kui ta näeb teist isast koera, siis ta nuusutab teda ja otsustab saadud info põhjal, mida peale hakata. Üldiselt, kui ta näeb pisikest nässut, on nuusutamine pigem formaalsus, sest ta ei viitsi väikeste koertega isegi eriti mängida, kaklemisest rääkimata. S.t. ta saab aru, et kirpu ei ole mõtet rünnata, sest see koer ei ohusta kuidagi tema positsiooni.  Pisikesega ära harjudes võib juba mängida kah, kui paremat teha pole, naabrite taksi ja nässuga mängivad vahel küll.

Kui ta näeb endast suuremat koera, on nuusutamine samuti eelkõige formaalsus ja selle võib tihti isegi ära jätta ja otse paukumise juurde minna. Sest suuremale koerale tuleb ju selgeks teha, et suurem kasv ei tähenda suuremaid kotte. Õigemini tuleks, sest kuri omanik ei luba tavaliselt võõrastega arveid klaarima hakata. Paar korda olen ikka lubanud, näiteks Miina Härma juures pargis olev karu on meil nii korralikult paika pandud, et ei julge häältki teha.

Igatahes. Nuusutamine muutub aktuaalseks siis, kui teine koer on umbes sama suur kui tema. Siis sõltub lõhnast ja teise koera kehakeelest, kas on selge, et Oskar on Liivimaa parim ratsutaja või tuleb seda selgitama hakata. Aga sel juhul saaks ka kõige pisema nässu omanik sellest aru, sest siis näeb ta välja umbes selline nagu allolevatel piltidel. Ainult selle vahega, et siin pildil on ta tegelikult lihtsalt mänguhoos, nii et juurde tuleks mõelda ka turris turjakarvad.

Seetõttu tutvub ta endasuuruste ja suuremate koertega ainult rihmas olles. Kordame üle – agressiivsuse tunnusteks on paljastatud hambad, urisemine, turris karv. Mõnede koerte puhul ka jäik kehahoiak, aga Oskar on kogu aeg kange nagu pulk, kui midagi põnevat näeb. Nuusutamine EI OLE agressiivsuse tunnus. See indikeerib küll seda, et koer on teisest koerast huvitatud, aga nagu hipid peaksid hästi teadma, ei tähenda see sugugi agressiivsust, vaid võib tähendada ka seksuaalset iha, soovi kanepit jagada või muud sellist sotsiaalselt aktsepteeritud poolehoiumärki.

Omaniku puhul ei tähenda turris kuklakarvad aga mitte agressiivsust, vaid laiskust juustele vajaliku hoole osutamisel. Ärge tehke sellest ennatlikke järeldusi tema meelestatuse puhul.

Kas on küsimusi?

Naistevastasest vägivallast

Seoses eilsega oleks vist paslik sel teemal paar sõna öelda. Esiteks ütleksin, et kui sind lüüakse ja sa oled naine, on taibukas vastu lüüa, aga mitte liiga kõvasti. Korralik kolakas, mis murrab ta põlve või jalaluu, on respekti tekitamisel täiesti omal kohal, aga eestlannad, kes on lõpuks vihahoos löönud maha mehe, kes nende kallal aastaid vägivallatsenud on, on Eestis pikkadeks aastateks vangi mõistetud. Samas, kui mehed, kes oma naise kallal aastaid vägivalda kasutanud on, on “veidi liiale läinud” ja oma naise ühel hetkel kogemata päris ära tapnud, on seda üldiselt käsitletud tahtmatu tapmisena, sest eesmärgiks ei olnud ju tapmine, ta tahtis oma armastatut ainult veidi piinata. Nii kurb, kui see ka poleks, polnud see eriti must huumor, vaid Eesti reaalne kohtupraktika – kes ei usu, võib guugeldada. Asjalik soovitus on muidugi ka üldse mitte vastu lüüa, vaid minema minna. Vähendab tunduvalt edasise kolaka võimalusi.

Teine sagedaseim naistevastase vägivalla liik on seksuaalne vägivald. Kui vaadata kommentaare, mis saatsid Mailis Repsi arvamusavaldust sellest, et vägistamisohvreid koheldakse sageli provotseerijatena (või veel enam, selle täiesti jubeda artikli kommentaare), peaks ka paadunuim šovinist tunnistama, et asi on tõsine. Näiteks teise artikli sündmustes vägistas 15aastane poiss esmalt 14aastase ja hiljem 17aastase tüdruku ja ikka on inimesed seisukohal, et ju siis mõlemad tüdrukud aastase vahega provotseerisid ja kohalik usuliider tunneb poisile kaasa! Ja samal ajal avaldatakse ajalehes mingi Kägu arvamust, et naised on ajudeta olendid, kuigi peetakse normaalseks, et mehed ei suuda isegi sugutungi alla suruda. Andke andeks, aga mul on õigus käia suvel lühikese seelikuga, ilma et mingi ilalõug arvaks, et see annab talle õiguse mind käppida. Täpselt sama moodi on igal mehel õigus kanda sooja ilmaga lühikesi pükse (ja lisaõigus olla palja ülakehaga) ning eeldada, et hoorad hoiavad temast eemale. Ka meestevastane vägivald on igas vormis ainult hukkamõistu väärt ning ka mehed ei tohiks olla seksuaalobjektid. Ühele mu parimale sõbrale näiteks viskas purjus tüdruk ööklubis joogi näkku, sest noormees keeldus ettepanekust seksima minna – äraütlemine oli liiga valus. Selline käitumine on täpselt samamoodi taunitav.

Kui inimesed aga ikka veel aru ei ole saanud, milles point, siis seitse lihtsat soovitust, mis pärinevad Ben Pobjie blogist. Ma ei jaksa tõlkida, ehk saate inglise keelest aru:

THE HANDY GUIDE TO NOT RAPING PEOPLE IN SEVEN EASY STEPS

1. When you meet a girl who doesn’t want to have sex with you, don’t have sex with her.

2. When you meet a girl who wants to have sex with one of your friends, remember the golden rule: You Are A Different Person To Your Friends. Maybe this handy mnemonic can help: Yentl Acted As Ducks Probed Three Yucky Frenchmen. This will help you remember that a girl who wants to have sex with one person does not necessarily want to have sex with every person she meets. Confusing, I know; what can I say – political correctness, etc.

3. If you meet a girl who DOES want to have sex with you, but then a bit later she says she’d rather not, don’t have sex with her. Again, pretty confusing, I know, but it’s due to a special Scientific Fact: sometimes girls change their minds. Like, remember the time you wanted a kebab, but then you thought no, I’ll have a hamburger instead? It’s a bit like that, only with sex.

4. When you meet a girl who is unconscious, don’t have sex with her. This is true even if she was drinking before. I may be delving into some fairly arcane theory here, but scientists have discovered there is actually technically a difference between “drinking a lot of alcohol” and “saying yes I want to have sex with you”. I realise this difference is probably hard to spot for a lot of you guys; you might have to squint a bit.

5. When you go home with a girl, try not to have sex with her until after she says she’d like to.

6. Practise not having sex with people. I know it’s hard – sometimes you just look down and it’s like, whoops, I’m having sex with this girl, how did that happen? But I bet with a bit of concentration and discipline, you can actually manage to avoid having sex with someone, even when they’re in the same room as you. It’s true! Anyone can do it! Why, last week I met at least five women who I actually didn’t have sex with, without causing myself any particularly severe internal injuries.

7. When you meet a girl who doesn’t want to have sex with you, don’t have sex with her. I realise I already said this one, but that was five steps ago, and I have a feeling some of you guys might have slightly short attention spans.

Kuidas see härja ja Jupiteri värk käiski

Lugesin seda artiklit ja hakkasin mõtlema, et huvitav, mis juhtuks, kui ma koliksin mõnda linnale kuuluvasse tühjana seisvasse majja. Teoreetiliselt olen ma sellest linna ka teavitanud, sest kirjutan ju sellest oma avalikus blogis, oma asi, kui lugeda ei viitsi. Lugejaid ju muidu pea sama palju, kui artiklis mainitud külalehel. Kui leian, et remont ei tasu ära, siis tellin buldooseri, lükkan maja kokku ja huvilistele vastan õlgu kehitades, et

kuna [linn] ei tundnud oma kinnisvara vastu pikka aega huvi, ei teavitatud kohalikku omavalitsust ning maja lihtsalt lammutati

Kas siis oleksid ka kõik rõõmsalt nõus ja arvaksid, et mis siin ikka nii väikese asja pärast kohtusse minna?

Vahur Kersna:Mõistlikke mehi teie kortsud ei koti!

Selline artikkel siis Vahur Kersnalt, naerma ajab kohe. Mitte et ma temaga ei nõustuks, nõustun täielikult. Välimuse eest hoolitsemine on muidugi ka mingil määral oluline, kui inimene juba haiseb, siis väga tema kõrvale istuda ei taha, aga tunduvalt rohkem rõhku tuleks panna teistele asjadele. Mul näiteks ei olegi kortsudevastast kreemi, kuigi vanus on selline, et tuleks juba ahju taha istuma jääda, veerandsada aastat varsti täis. Niisutav kreem on küll, aga las see jääb.

Naljakas on lihtsalt see, et artiklit kirjutama pole leitud ühtki mõistlikku meest, vaid seda teeb keegi, kes on oma naise noorema väljalaske vastu vahetanud ja kes juba enne lahkuminekut endast poole nooremate mimmidega sebis.  Ei, asi ei olnud loomulikult nende pringimas kannis. Ei tea, kas tal endal ei tulnud kerget silmakirjalikkuse tunnet peale, kui neid sõnu paberile pani?

Pulleritsu sulest ilmunud Kägu intervjuud ma isegi ei kommenteeri, sest seda on juba väga hästi tehtud siin. Ainult seda tahaks öelda, et ma olen alati arvanud, et intervjueerija peaks objektiivne olema, aga Pullerits lükkab seda seisukohta järjest jõulisemalt ümber, intervjueerides viimasel ajal muudkui usuhulle ja lihtsalt pooletoobiseid või  üritades intervjueeritavatele vägisi sõnu suhu toppida.

Kas arvad, et kõik politseisarjad on ühesugused?

Oled juba näinud CSI-d, CSI Miamit, Californiat, Alaskat, Basseini-eri ja Lihtsalt CSI-d? Heartbeat on ka vaadatud ja kõik tundub sama? Sel juhul vaata Blackpooli. Muidu sari nagu sari ikka, tõsine ja asjalik, aga kohati juhtub nii:

Ainult üks hooaeg, ainult kuus osa. Detektiiv on jube nunnu oma armsa aktsendiga. Eriti tantsides.

Kohustuslik lugemisvara – “Miks mehed ei kuula ja naised ei suuda kaarti lugeda”

Sattusin sellist ääretult põnevat raamatut lugema. Autoriteks tunnustatud tippteadlased Allan ja Barbara Pease, kes on sotsiobioloogid ja otsustanud ülejäänud maailma valgustada. Nimelt on neile jäänud mulje, et üritatakse väita, et mees ja naine on bioloogiliselt identsed ja nii nad siis selgitavad inimestele, et tegelikult ei ole erinevus ainult selles, et poistel on peenis ja tüdrukutel tupp, vaid ka aju töötab veidi erinevalt. No et meestel ei ole näiteks ajus konkreetset kõnekeskust (kõnelemise ajal on aktiivne terve vasak ajupoolkera), aga naistel on, mistõttu naised õpivad varem rääkima ja on igasugu verbaalsetes asjades andekamad  jne.

Tegelikult on autorid küpsise ära teeninud, sest neil on olnud meeles selgitada, et ei ole olemas sellist asja nagu Mees ja Naine ning see, et keskmine mees on 7 cm pikem kui keskmine naine, ei tähenda, et peo pikim inimene naissoost olla ei võiks. Samas väideti, et nö mehelikkus ja naiselikkus (antud raamatus mõisteti mehelikena eelkõige just neid omadusi, mis on omased inimestele, kes on loote arengu 6.-8. nädalal saanud rohkem meessuguhormooni* ja naiselikena neid, mis on omased neile, kellele seda vähem on jagunud) on kaasa sündinud ja kasvatus mõjutab väga vähe. Meeste puhul sõltub pakend vähe rohkematest asjadest, aga naiste puhul sõltuvat see, kui naiselikud/mehelikud nad on üldjuhul ainult joppamisest. Kui jätta kõrvale see, et kõike üritatakse ameerika stiilis küttidele ja korilastele taandada, võiks seda humoorika osaliselt tõsielul baseeruva kirjandusena isegi lugeda. Lisaks olen ma oma elukogemustest tingituna ikka väga skeptiline selles osas, et kõik on kaasa sündinud ja kultuurilistest teguritest sõltub väga vähe – ilmselt mitte päris nii palju, kui praegu on moes arvata, aga usun, et autorite pakutud ühest protsendist on see number ikka hulga suurem.

Igatahes oli raamat kohati nii naljakas, et mõtlesin mõnda lõiku ka teistega jagada. Siin need on:

Hilisemas eas osutuvad tüdrukud nõrgemaks füüsikas ning täppisteadustes, kus ruumitunnetus on esmatähtis. […] Paljud koolid Inglismaal õpetavad mitmeid aineid, näiteks emakeelt, matemaatikat ja loodusteadusi, poistele ja tüdrukutele eraldi. Shenfieldi keskkool Essexis näiteks võimaldab igaühel õppida keskkonnas, kus pole võistlust vastassugupoolega. Matemaatika kontrolltöödes esitatakse tüdrukutele aia planeerimisega seotud küsimusi, kuna poiste küsimused koostatakse tööriistapoes. Selline vahetegemine arvestab mehe ja naise aju loomulikku erinevust ja tulemused on muljetavaldavad. Poiste tulemused emakeeles on neli korda kõrgemad kui riigi keskmine ning tüdrukute tuemused matemaatikas ja loodusteadustes peaaegu kaks korda kõrgemad kui teistes koolides.

Esiteks olgu mainitud, et Eesti kohta see küll nii suure määral ei kehti – vähemalt riigieksamitel saavad tüdrukud matemaatikas poistega võrdseid tulemusi ja füüsikas isegi veidi paremaid. Ka ülikoolis on reaalaladel juba palju tüdrukuid, nii et väidaksin, et siin avaldab kindlasti kultuur tugevat mõju, kui naised Inglismaal ilma aianduseta arvutada ei suuda. Kuigi kui mul oleks keegi matatunnis palunud hakata iluaeda kujundama, oleksin ma ilmselt läbi kukkunud, sest minu arusaam aiandusest piirdub sellega, et põõsas on nagu puu, aga väiksem ja kaharam, ja lill tavaliselt lõhnab. Neid asju, mis lõhnavad eriti hästi, saab tavaliselt süüa. Esimene amps tasub võimalikult väike võtta.

Nüüd aga minu lemmikosa (tume osa oli ka raamatus esile tõstetud, et ikka kõik aru saaks):

Meeste aju on selgelt eralduvate piirkondadega, sellel on võime eristada ning salvestada informatsiooni. Probleeme täis päeva lõpul suudab mehe aju need kõik ära lahterdada. Naise aju ei salvesta sel kombel informatsiooni – probleemid käivad ja käivad tema peas ringi.

Mehed suudavad oma probleemid vaimus süstematiseerida ja salvestada. Naised lihtsalt sahmerdavad.

Ainus viis, kuidas naine oma probleemid peast välja saab, on neist rääkida, et neid teadvustada. Ja kui naine päeva lõpul räägib, pole tema eesmärk mitte lahendusi leida või järeldusi teha, vaid mured turjalt maha laadida.

Nii et sellised me, naised, olemegi. Loomulikult oli ka hulk Ürgmehelikke näiteid sellest, kuidas mehed ei julge teed küsida (ma pole selliseid mehi kohanud, päriselt) ja kuidas naine läheb hulluks, kui mees julgeb ausalt vastata küsimusele, mida naine selga peaks panema (sellistest naistest olen ma kuulnud, aga jällegi näinud õnneks mitte). Nii et kokkuvõtteks tekkis ikka küsimus, et miks oli vaja mõned huvitavad faktid sellise hunniku eksitava stereotüüpse solgi korilusel põhineva tõlgenduse sisse panna. Nagu ülejärgmisest lõigust ilmneb, siis mõni loll loeb ja usubki kõike, mis kirja sai pandud. Aga huumoriraamatuna soovitan kõigile, kel allikakriitika veel alles on.

Muide, oma mehelikkust/naiselikkust sai ka testida – oli mehelikkus, naiselikkus ja üleminekuala. Mina, Eesti kõige kuulsam androgüün, sain sealt teada, et olen üleminekuala mehelikumas servas. Iseloomustuste põhjal on see muidugi ka kõige parem koht (paindlik ja mõlema osapoole boonustega**), aga seda, et ma ilus, tark ja andekas olen, teadsin ma muidugi varemgi.

Eriti mõnusaks tegi lugemise aga see, et enne mind oli raamatut lugenud mingi tõsine intelligent, kes oli tundnud karjuvat vajadust jooni alla tõmmata, tähtsamatele asjadele ringe ümber teha ja leheservadele märkusi kirjutada. Nii oli ta tõmmanud ringi ümber olulise ja uudse väite, et naistel olevat kaks X kromosoomi ja ühte kohta oli leheservale kirjutatud (hüüumärgiga), et naine on vigade parandus. Tule taevas appi, naine, kes selliseid märkmeid teeb ja ilukirjandust nii tõsiselt võtab, peaks esmalt iseend parandama. Rääkimata sellest, et raamatuid ei sodita, tõprad!

* Nad väitsid isegi, et paljudest meestest, kes on looteeas liiga vähe meeshormooni saanud, ja paljudest naistest, kes seda omakorda liiga palju on saanud, on hiljem tulnud homoseksuaalid. Selle pärast mind häiribki selliste raamatute juures see, et ei ole mitte mingeid viiteid kasutatud kirjandusele ja uuringutele, kust sellise asja kohta rohkem teada saaks – kui mingi suvaline populaarteaduslik autor on sellised väited kirja pannud, tahaksin siiski ka tausta uurida. Tuleb vist guugeldama hakata.

** Ei, miinuseid mul pole. Ei mehelikke ega naiselikke. Ei röhitse ega tunne vajadust pool filmivaatamisajast mölaga täita.***

*** Yeah, right.

Nõukaaeg on tagasi

Mul oli täna olude kokkulangemisele selline harukordne asi nagu vaba neljapäeva hommikupoolik. Mõtlesin, et kasutan aega targasti ja käin muuhulgas ka poes, sest kõht oli tühi. Mis seal salata, seda teadsin ma kah, et karp mune pidi täna ainult 9.50 maksma (see suur ikka), nii et mõtlesin omletti teha. Ja mida minu noored silmad näevad?

Poe sees munariiuli ääres on järjekord! Mitte küll pikk järjekord, aga siiski järjekord. Järjekorra eesotsast tuli hõlmade lehvides võiduka naeratusega mammi, kellel oli korvis VIIS karpi mune (no andke andeks, kui munad NII väga maitsevad ja eelarve nii hinnatundlik on, on targem juba maalt mõne tuttava kaudu osta). Müüja, kes samuti riiuli ääres seisis, laiutas käsi ja ütles järgmistele, et otsas on, aga õnneks on meil pakkuda sama häid mune, mis maksavad samuti kõigest 15 krooni karp. Inimesed nägid nii õnnetud välja nagu vene filmis, kahju oli kohe vaadata. Kusjuures kell oli alles 12 ja pood avatakse kell 10, nii et kellelgi pidi ikka väga suur munanälg olema.

Sellised majandusuudised siis meie pisikesest linnakesest. Kui siit veidi laiendada, peaks ütlema, et vigisemine on ikka tervitatav nähtus – iga kord, kui ma avalikult vigisen, läheb elu paremaks. Sel kuul on mu põhitööandja mind näiteks tööga üle kallanud ja on lootust isegi detsembris miinimumpalk kätte saada. Päris uhke ju? Lisaks juhiti mu tähelepanu mitmele päris huvitavale tööpakkumisele, nii et kui mu emalaevalt tulev töölaviin peaks taas talveunne jääma, saan vähemalt mujale kandideerida.

Seda kah, et valisin just tänase päeva koeraga pika jalutuskäigu tegemiseks. Rõõmustasin veel, et nii vähe inimesi on väljas. Nüüd on sokid märjad, Oskar sõi sitta (tal on selline tehnika, et ta vaatab esmalt minu poole ja siis teeb meeleheitlikku hüppe ning kukub õgima, et võimalikult palju kätte saada, enne kui saapahoobi eest minema kaabib*) , kõrvades ulub ikka veel tuul ja see loll teeb veel nägusid selle pärast, et voodisse ei saa. Raisk.

* kuigi ma saan ta alati kätte ja karistus ei jää tulemata, hakka või inimvitamiine talle sisse toppima, sest neid mul on ja mingit Hillsi vms ei saa hetkel talle lubada (jah, see oli selles mõttes loogiline tekst, et üldiselt seostatakse täiskasvanud koera selliseid harjumusi mingite ainete puudusega)