Aga õnneks päris nii “sündinud vaene”, kui selles teemas kirjeldatud inimesed, pole kunagi olnud. Ise mäletan ainult ühte korda, kus olen kellegi sünnipäevale tordi kaasa võtnud, ja võõrustaja naine on rõõmsalt kilganud, et küll on tore, seda saab ta ju homme sõbrannadele pakkuda. Viidigi kappi ära ja sinna ta jäi, aga külalisi siiski ka päris nälga ei jäetud.
Ja kui päris aus olla, on korra juhtunud ka seda, et külalised tõid mandariine ja mul oli pea lihtsalt nii laiali otsas, ise magamata, sitt päev ja ma tõesti lihtsalt ei tulnud selle peale, et neid pakkuda. Ma ei mäletagi, mis värk oli, üsna ootamatu külastus vist vms, siis tõesti istusime ja ajasime niisama juttu, kuni sõbra naine ütles, et ta võtaks hea meelega mandariini. Veits mark oli küll, aga hea, et ta vähemalt küsida julges. Perekoolini on õnneks ikka veel jupp maad minna. 😀
Pärdikute päevaraamat 
Ma pakkusin isegi Elioni netikuttidele, kes meile digitv ja hyperneti tõid, kohvi ja küpsiseid. Automaatselt, mõtlemata.
Täiesti mõistetamatu käitumine, mida seal foorumis kirjeldatakse. No hea küll, kui külaline tuleb etteteatamata ja ootamatult ja kodus mitte midagi ei ole, siis see on ju mõistetav. Ootamatu külaline peab arvestama, et ta on ootamatu külaline.
Kui külaline ette teatab oma tulekust, siis no see raha ikka on, et kas või pakk Selga küpsiseid poest tuua ja neid jutuajamise kõrvale krõbistada (tiramisu-selga küpad on imehead…!) ja kui tõesti pangakontol on 2 krooni ja 40 senti, viimnegi taara on ära viidud ja Selga küpade jaoks raha ei ole, siis on jällegi mõistetav olukord – hoiatad ette külalist, et kui süüa tahab, siis tassigu proviant ise kaasa.
Külaliste toodud kraami on mitmeti mõttekas külalistele pakkuda, isegi kui see tähendab näiteks seda, et tuleb 2 torti lahti lõigata ja korraga lauale panna: see loob lauale mitmekesisema valiku, mis on alati hea variant ja kuna inimesed toovad reeglina kaasa ikka seda, mida nad ise ka söövad, siis ei ole seda ohtu, et ma vaaritan suure maasikakoogi ja siis selgub, et külaliste laps on allergiline.
Pfft, tort kappi peitu…
Jagamise rõõmust pole inimesed ikka mitte essugi kuulnud vist.
Aga Perekoolile suunava lingi ees võiks ikka hoiatus olla, kuhu sa heauskseid inimesi saadad. 😀
Tead, minul on juhtunud, et ma olen paaril korral jätnud pakkumata kaasa toodud toidu, mis mulle endale absoluutselt ei meeldi või siis ei sobi kokku kõigi teiste toitudega, mida ma olen juba plaaninud ja valmistanud…
Sest on ju ka piinlik külalisele ütelda, et “ahh kui jõle toit” või siis püüda vingerdada nende ootavate pilkude all, et “kunas sa mu kooki/salatit/võileiba sööd ja mis sa siis ütled”… Üldiselt ma ütlen inimestele, millist toitu on mõtet tuua (ja kas üldse) ja üldiselt ma ka ise küsin, mida on mõtet viia (et teine ei oleks samas olukorras, et äkki ma toon talle midagi absoluutselt ebasobivat).
Muidugi, seal foorumis kirjeldatud käitumine võib olla ka viisakas märguandmine, et külalised ei olnud sugugi oodatud ja pererahvas ainult ootas, et need tegelased minema läheksid. 😀
Ja võib-olla, et lihtsalt kasvatamatud 😀
Meie majapidamises on seda asja vahel hajameelsusest juhtunud… tõsi, muud süüa on siis olnud hunnikute viisi.
imelik, ma ei näe siin yldse mingit probleemi. minuarust on kasvatamatu nuriseda selle yle, mida minu kingitud asjade v toiduga tehakse. ma kingingi pererahvale ja ei eelda kunagi, et nad peaksid käituma nii nagu mina sobivaks pean.
najaa ma ei lähe kylla selleks, et syya – olgu siis oma v võõrast kraami.
tore on, kui pakutakse, pole hullu kui ei pakuta , no tõesti.
Ma teemaalgataja olukorras näen küll probleemi – kui ma ikka võtan kaasa nii veini, soolase söögi kui magustoidu, on veits kummaline küll tühja kõhuga istuda. Samas muidugi oleks sellises olukorras ka normaalne vihjata, mis mille jaoks on. Stiilis “näed, tõin sulle kingituseks ühe veini” (=pane julgelt omale kappi ära) ja “näed, tõin oma lemmikveini, mõtlesin, et hea võileivatordi kõrvale võtta” (= hakkame aga kohe mõlemaga tegelema).
Vot just, teemas seisneski probleem selles, et kaasatoodud asjad pandi kappi ja külalistel lasti lahkelt tühja kõhuga istuda.
Ma olen viinud soolaleivapeole üpris kalli veini ja peremees on silti vaatamata selle lahti korkinud ja booli sisse valanud. Hajameelsusest olen võibolla isegi unustanud toodud tordi hoopis esiku kapile. Täiesti normaalne on, et kaasa toodud joogid “konfiskeerin” ja panen need külmikusse/rõdule, ning inimesed saavad ise võtmas käia. Oleneb sõpruskonnast – tagaselja klatšijad, kellel õigel ajal suud peas pole ja käsi ka mitte, ei hooli mu seltskonnast nii või naa.
Oi, Tomm, tagaselja klatšimine on Perekooli eksistentsi aluseks. Kui seda ei oleks, ei saaks seal pooltki nii palju nalja ja kus me siis lugemas käiksime, kelle meelest on normaalne näiteks vanni pissida ja kelle meelest mitte.
Sul on õigus. Mul läks see täitsa meelest, et sealt neid elulisi nõuandeid saab küsimas käia 😀
nõustub täielikult zeeta ja sellele järgneva Rentsi kommentaaridega!
Never … read… Perekool… in lectures … again 😀