Ma tean, et ma olen seda varem öelnud, aga see pole minu süü, et mammad (nii soon-to-be kui juba sünnitanud) jätkuvalt hullumeelsed on. Kui te videos kujutatud idiootsused lõpetate, paraneb ka meie suhtumine. Niikaua nõustun Kate’i ja Rikiga.
Ei, tegelikult ma ei kurda, minu tutvusringkonnas on päris soodasid vähe – näiteks minu tutvusringkonnast pole keegi feissbukki oma sittuva lapse pilti pannud (ühe sõbranna tuttav jällegi on – saage aru, see on rõve!) ega isegi veel ühtegi päkapikumütsiga titepilti lisanud. Ma saan tegelikult aru, et need pildid on nummid, nii et soovitan teil julgelt nendega oma peldikut vooderdada, et kõik päris sõbrad neid kindlasti näeksid. Kedagi teist need nimelt ei huvita, päriselt kah, nii uskumatu, kui see ka ei tunduks. Kui ma teid lisan, loodan ma näha pilte teist ja ehk ka paari pilti teie lähedastest, mitte sadat pilti kahekuusest imikust (kes on iga pildi peal sama näoga, sest ta on IMIK) või teie matrjoškade kollektsioonist.
Tegelikult ma mõistan teid. Ka mulle endale tundus alguses koeri võttes, et tahaks kogu maailmale just nende kõhuhädadest ja naljakatest kommetest ja nummimummidest pallimängudest rääkida – aga mõistusega sain ma aru, et noone gives a fuck. Alguses oli küll raske, pidin end limiteerima, aga näete, hakkama sain. Teie saate kah, kui te tõesti tõesti tõesti pingutate.
Aa, õige, postitusel võiks ju point ka olla – mul tegelikult oli põhjus kah, miks mul see teema täna meelde tuli. Nimelt elab sõbranna majas üks hull-emadest. Täna, kui sõbranna koju tuli, avas 20. aastane noor ema ukse ja teatas, et temal on nüüd laps ja elu selles majas hakkab tunduvalt vaiksem olema. Ei midagi, mida isiklikult võtta, ta käis seda kõigile teistele trepikoja liikmetele ka juba ütlemas, et nüüdsest ei ole enam soovitatav kodus muusikat kuulata jne. Seda, et tal laps on, teadsid muidugi kõik varemgi, sest tänu tite röökimisele on viimased nädal aega kogu trepikoja kohustuslik äratus kell seitse olnud. Nüüd siis selgus, et mõne meelest tuleks lõuna ajal Luz Mariat kah klappidest kuulata, et tema röökiv ilmaime elu nautida saaks. Sõbranna muidugi soovitas tal metsa maja otsima hakata. Igatahes hoiatav näide sellest, mis juhtub, kui liiga kõvasti pressida.
Aa, peaaegu oleksin unustanud mammade kohustusliku lõpetuse:
Päikest!
Pärdikute päevaraamat 