Lausa mugav, kui ise mõtlema ei pea

Elan nii kivi all, et kuulen mõnest uuest seadusemuudatusest suisa aasta aega hiljem. Kuna olin vahepeal tükk aega ära ja lisaks on meil komme kõike, mis otsa saab, koju alati suures hunnikus osta (no et enam ei saaks otsa), avastasin alles eile, et 100W pirne ei müüdagi enam. Kogu Euroopa Liidus. Kassapidaja põhjendas seda sellega, et vastavalt euronormidele ei ole 100W enam mitte pirn, vaid küttekeha.

Kuna see jutt tundus kahtlane, hakkasin kodus guugeldama – otseselt küttekehade kohta ei leidnud midagi, aga sellise uudise leidsin küll, kus öeldi et:

Euroopa Liit soovib energiasäästlike pirnide kasutuselevõtmisega vähendada eurooplaste energiaarveid

Tuhat tänu, tõepoolest! Mul läheb kohe südame alt soojaks iga kord, kui võetakse jälle vastu mõni uus seadus vastu võetakse, mis minu rasket otsustamiskoormat kergendab. Riik otsustab, mis pirne ma kasutan, kas sorteerin prügi, millise sara ma ehitada võin ja millise aiaga seda varjata saan. Endal kohe jälle süda muretum, ei pea seda rasket mõttetööd tegema.

kann õhtal, kopp ees ja köss olla

Täna on kõigil siin majas paha tuju. Koertel selle pärast, et mõlemad on kaljukindlad, et teisel on parem konditükk. Nad on neid umbes viis korda omavahel vahetanud, aga miskipärast ei ole kvaliteetsete kontide jagunemise vahekord karvavõrdki muutunud. Et vähemalt tuju parandada, hammustas kumbki teist paar korda selja tagant juurde hiilides jalast. Tundus, et mõjub, peaks ehk kah K-d millegagi viskama vms.

K on pahur selle pärast, et tal oli õnn esmakordselt avastada, mille poolest semestri kaks viimast nädalat teistest erinevad. Väga rõõmus ta selle avastuse üle ei tundu. Loodetavasti jääb eluvaim nende kahe nädalaga sisse.

Mina olen pahur selle pärast, et mul on viimasel ajal väga palju tööd. Don’t get me wrong, tavaliselt olen ma sellise asja üle väga rõõmus, sest see tähendab, et ma teenin raha. Kuna november oli aga esimene kuu, kus mul palju tööd oli, pidin ma avastama mõned ebameeldivad faktid, nagu näiteks see, et lepingus kirjas olev lause, mille kohaselt ühe kuu tööde eest tasutakse hiljemalt järgmise kuu teatud kuupäevaks, tähendab tegelikult seda, et kuna firma tahab reaalis tasuda hoopis sama kuu viimastel kuupäevadel (aga lepingusse seda ju ometi ei kirjutaks, ega ju?), ei tasuta TERVE kuu eest, vaid osa tehtud tööst läheb üle järgmise kuu arvestusse. See, et ma nüüd detsembris rohkem raha saan, ei rõõmusta mind sugugi, kui ma tean, et ma praegu rohkem kui poolteist tonni arvestatust vähem sain – kuna pea kõik tööd tulid kuu lõpus, osutus minu “palgaks” taas ca tonn ja mingigi elamisraha on tänu sellele, et ühes teises kohas ka tööl käisin. No ei ole üldse motivatsiooni nüüd järgmiste asjadega tegeleda, kui ise veel 24 päeva endale isegi Nussa kreemi tervislikku ja mitte paksuks tegevat punapeeti* lubada ei saa. Uued tööd on muidugi juba reas ees ja ootavad tegemist ja ilmselt saaks nende eest ka juba sel kuul palka.

Aga muide, vanaema, vähemalt koolis läheb mul hästi – suht kirve aine sain B (st “hea”, numbrilisel skaalal võrdne neljaga) ja kaheteisttunniste päevadega saab ka sel nädalal ühele poole. Neli ainet kuueteistkümnest on juba sooritatud, sel nädalal veel kolm kotti lükata, järgmisel samuti kolm ja jääbki ainult mõni veel alles. Hea on see overachieveri elu, oskan nüüd nii prantsuse kui hispaania keeles vanduda.

* lihtsalt selguse mõttes – kui ma ütlen “punapeet”, ei plaani ma seda majoneesiga segada, ikka niisama, kaalujälgijalikult