Veetsin jõulud traditsiooniliselt ja sõin. Kui Allah lubab, söön hommegi. Nädala veetsin traditsiooniliselt laiseldes, aga täna pean vist ikka hakkama pannkooke küpsetama ja tõlkima. Soovitatavalt mitte päris samal ajal, aga aeg on nii kaugel, et on terve nädal puhatud ja tuleks jälle normaalseks tööinimeseks hakata.
BTW, ninja-bloog on luku taga, aga mina tahaksin hea meelega seespool ust olla – võiksid mulle kutse saata, kui seda lugema satud.
Hoopis teisest teemast, targutades selle kohta, millest ma midagi ei tea – mõtlen järjest rohkem, et ema/isa või lapsehoidja oleks vähemalt kolmanda/neljanda eluaastani tunduvalt parem variant kui lasteaed. Mitte ainult soorollide üliaktiivse kujundamise pärast (kuigi pole ilmselt vaja just väga kõrget mõttelendu, et taibata, et nö naiselikel naistel on suurem tõenäosus kasvatajaks saada ja seetõttu neid karme soorolle edasi kanda, mida minu senised kogemused ka kinnitanud on), vaid juba selle pärast, et ikka päris nõme on, kui suurema osa lapse ärkveloleku ajast kasvatab teda keegi, kes mõtleb hoopis teisiti kui mina. Ja hiljem kuuled, et laps viidi kirikusse või näidati ta noksi teistele lastele või anti magustoiduks lumekauss ette või kõik need muud lood, mida kuulda on olnud. Karm asi ikka see isiksuse kujundamine.
Järgmine teemavahetus – la musique. Soomlased oskavad ikka apseluutselt igasugust muusikat teha. Avastasin enda jaoks jälle sellise bändi nagu Kwan, kuigi ma varem ei teadnudki, et nad soomlased on. Kui te neilt enda meelest mitte midagi kuulnud ei ole, siis lugu Shine teate te tegelikult ikka – ja sellest on isegi prantsusekeelne variant, nime all Lueur. Tegelikult on neil aga veel terve hulk häid lugusid, näiteks need:
Pärdikute päevaraamat 