anna kannatust

Moodsal eurohinnatõusuteemal

Mitte et ma oleks varem uskunud, et euro hinda ei tõsta, aga kui Simpeli 200 eegune kõnekaart maksab 235 krooni, on juba naljakas. Nii nahaalne on ju ka nahaalne olla. :D*

* Tegelt ei teagi, kas nutta või naerda, kui enam ei vaevuta põhjendamatut hinnatõusu isegi varjama mitte. Muudest hindadest saab lugeda siit.

22 kommentaari “Moodsal eurohinnatõusuteemal

  1. kui selle 235 kroonise kõnekaardi ostmisel sellega 235 krooni eest rääkida ei saa, siis on targem see ju ostmata jätta.

    Lepingulised hinnad ja linnade ühistranspordi kuupiletite maksumus justkui ei ole tõusnud. Veel.

  2. Hoolimata eelmise aasta lõpus tekkinud keerulisest rahalisest olukorrast leian ma ikkagi, et ma pigem maksan täissumma ja saan kiiremini hakkama kui et peaks seisma järjekorras või ootama teenindusasutuses, sest hinnad on mingid 5,47 või 6,34. Võimalik, et krooniaja ümmargused summad ja paberraha on meid lihtsalt mugavaks teined, aga juba peale esimest eurode-aja tööpäeva on mul tasku münte täis. Hetkel jätan need ilmselt varuks, et oleks mida tagasi anda, aga ma kujutan ette, et tulevikus saab 1-2 euroste rohkus veel üsna tülikaks olema, rääkimata väiksematest müntidest.

  3. MIKS TE SULAS MAKSATE????

    Mind tõsiselt huvitab, kõik kaebavd nende kopikate üle – kas ei osata algkooli tasemel arvutada või on raha nii palju, et ei jaksa ära kanda – võtke see magnetkaart ja olge häppid.

    1. Mina nt põhimõtteliselt ei toeta pankasid seal, kus on võimalik seda mitte teha, puurin aga püksirihmale ühe augu juurde, et kopikad pükse maha ei tiriks ja maksan sulas edasi.

    2. Kui su töö eest makstakse 29 juhul 30st sularahas, saab see magnetkaart ja ka arvete maksmine eelkõige “oh, pean end jälle panka vedama, et sularaha sisse maksta” sümboliks 😀

      1. Kui su töö eest makstakse enamasti sularahas, ei ole sul vähemalt seda muret, et makstavat summat pole võimalik sularahaautomaadist kätte saada, kuna piisavalt pisikesi rahatähti pole olemas.

    3. miks ma sulas maksan? 1)Sellepärast, et aastavahetusest jäi kätte summas n kroone ja pangakaart oli kaotanud kehtivuse (ei viitsinud uuele järele minna) = maksin kroonis ja sain tagasi euros, eks = sentides. 2) osades kohtades, mida aegajalt külastan, nt keila juuksur ja tibipood, ei saa kaartiga maksta = võtan sula välja = saan raha tagasi = sente.
      miks ma kaeban? 1)Sellepärast, et mul pole (veel) korralikku rahakotti, 2)ma ei tunne veel uusi rahasid ja nende kokkulugemine võtab aega 3) mu rahakotis on hetkel vaid eurosendid, aga ma ei suuda mäletada, kas neid on nt piisavalt, et maksta arve 9,54 = maksan 10 eurose paberrahaga = saan veel sente juurde = ikka ei tea palju mul neid on ja mis väärtuses 4) kui ma hakkaksin kassasabas oma münte kokku lugema, siis usun et nii mõnegi järjekorras oleva inimese pilk tapaks mind
      Ja tegelikult ka ei oska ma “algkooli tasemel” kiiresti peast arvutada 9,76+8,48 +2,01 +6,33
      Loodetavasti on see kõik mööduv nähtus, kopikatega sain hakkama, küll saan ka eurodega. Loodetavasti. Aga arvutama arvatavasti enam ei õpi.Lihtsalt. Pea ei võta selliseid tehteid. Liiga blond.

    4. Mina olen mugav inimene ja maksangi kaardiga, aga nt turul selline võimalus puudub. Ja kooli puhvetis. Ja veel paljudes kohtades, kus ma regulaarselt käin.
      Teiseks riisuvad pangad tõesti kaardimaksetelt nii julma teenustasu, et majanduskriisis on sellega võimalik väikekaupmehed hõlpsalt välja suretada.

  4. Ma lihtsalt selleprst imestan, et ma elasin kolm aastat Soomes, kus mul polnudki maksekaarti, ainult automaatkaart, ehk siis see, millega raha seina seest kätte saab. Esiteks ei valmistanud pärast sinna kolimist kroonidelt eurodele üleminek mingit probleemi ja teiseks võib-olla ma olengi geenius, aga kümne ja saja piires arvutan ma suhteliselt kiiresti ka komakohtadega. Rahakotis oli pidevalt vähemalt kahe, vahel ka kolme riigi valuuta, ja rahakott oli väikese mündisahtliga ja tavalistes mõõtudes.
    (Sente toppisin muidugi igale poole taskusse ka, ja maksin nendega jooksvalt Igaüks nii mats ei ole, et jope taskust münte kougib. Mul on nii mugavam ja mul on pohui).

    “Uute rahade mitte tundmine” on selles mõttes naljakas, et need on suured mündid suurte numbritega, mida on hulga mugavam kokku lugeda kui meie endiseid sente. Aga noh…igaühel omad raskused ilmselt.

    P.S kui ma saaks valdavalt sulas palka, siis paneksin selle raha ikkagi seina sisse, kasvõi turvalisuse mõttes, et ei peaks rulli kaasas tassima. “Raha sisse” automaate suuremates keskustes ikka leidub ju, või mis? Ma viisin oma aastalõpukroonid ka automaati, mitte ei oodanud pool tundi pangasabas nagu lammas. Oli küll väike hirm, et automaadi taga on kindlasti ka järjekord, aga polnd seal kedagi. Mul puuduvad ka igasugused põhimõtted pankadele raha andmise või mitteandmise suhtes, nii et ei maksa sulas ja ei osta omale kahte suurt kotti ja kaelkooku nende kandmiseks.

    Rents, osta mingi suur hellõu kitty plekk-karp ja kolista sellega ringi. Või lase teha kohvrid, mis raha täis, nagu härra Isidor, kes teatavasti oli rikas nagu nui.

    1. Oh, ega ma mahtumise pärast ei muretse (I wish!), lihtsalt sõbrannal oli eriti nunnu pisike kassiga münditasku, aga see oli muidugi Väljamaalt. Mõtlesin, et äkki meil ka müüakse. Aga kusjuures ma mõtlesin just täna, et ostan Hello Kitty pisikese kommikarbi, mis on plekist, ja hakkan sinna koguma neid. 😀

      1. Aga see on hea mõte! Tengelpung, muusikariist ja kassipeletusvahend üheskoos. Leiad ehk veelgi funktsioone. Väga öko polüfunktsionalism!

        Kõik, kes sind pelgavad, saavad pealegi piisavalt kaugelt hoiatuse ning jõuavad pageda. Mitte et ma kahtlustaksin, et sul, liiakasuvõtjal, kole palju võlgnike oleks. 😀

    2. Raha sisse automaadi juurde minek tähendaks linna sõitmist. Ma ei ela Tallinnas ja ei käi kesklinnas tööl ja neid “raha sisse” automaate tee peale ei jää.

      Pealegi – üks asi on sulas palga saamine 1 kord kuus. Siis oleks ka 1 kord kuus seina sisse panemine. Aga kui sa oled ise endale tööandja ja saad teenuse eest iga päev mingi väikese summa, siis seda väikest summat ei viitsi nüüd küll iga päev mingisse automaati või panka toppima minna.

      1. Selles on sul muidugi täiesti õigus. Siis ei oska muud, kui sulle ka seda Hello Kitty tengelpunga soovitada.

  5. lambad on! ma pole mingi majandustarkur, aga praegu tõstavad asutused hindu (“teevad kasumit”), olukord muutub varsti nagunii jälle ja nende väljamõeldud kasum (kellegi palgatõus) lendab tuulde tagasi. lõppkokkuvõttes üritavad asutused oma “kasumitega” üksteist üle trumbata. et Munatootja saaks rohkem kasumit, mida Lillemüüja peale raisata. üks krdi tarbimisratas kõik. üldiselt üle ellujäämispiiri ei huvita ka. kui ma juba elus olen, siis elada ma oskan oluliselt paremini kui töötada, tarbida või ringi laaberdada.

  6. ei tia, kas neile ärradele ja provvadele pole keegi öelnud, et ümardada saab ka ALLApoole? et ümardamine ei ole miski, mis käib ainult ülespoole?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.