Lugesin Postimehe Naistelehest (ma ise ka imestan vahel, miks ma neid artikleid loen, aga kommentaarid on vahel tõesti naljakad) artiklit sellest, kuidas naise libiido raseduse ajal ja/või sünnitusjärgselt muutuda võib. Saan aru, et probleem on tõsine, sest mõni mees kurdab, et ei saanud tõsiselt pärast sünnitust aastaid seksi ja mõni ütleb, et naine soovitaski tal ükskõikselt vannituppa minna, aga minu lemmikkommentaar (minu rõhutusega) on selline:
Minu lugu sarnane teistega, enne rasedust oli seks 5+, sünnituse ajal oli väga vähe seksi, peale sünnitust esimesed kuud peaegu olematu seks. Nüüd 2 korda kuus ja naise arust on kõik ok, korras.
Minul on suur stress kuna naist petta ei taha kuna armastan teda kogu südamest, aga olukorraga leppida samuti ei suuda.
Tõesti naised, ma saan aru, et sünnitus on veidi valulik, aga nii kaua, kui lapse pea veel ei paista, võiks ju ikka ka sünnituse ajal mehele veidi vastu tulla. Mul on häbi teie pärast!
Teemaga haakub ka see perekooli teema, aga hoiatan ette, et see teemaalgatus on minu jaoks juba veidi õõvastav.
Pärdikute päevaraamat 