anna kannatust

ostan püssi, soolalaengud võiksid kaasas olla

Mul on juba tõsiselt kõrini sellest, et mina suudan oma kahe suure koera tagant korralikult koristada, aga mu majaümbrus on sellest hoolimata pasalaviini all, sest nii normaalne on ju taksi üksinda välja saata. Kuna taks on nii väike, ei roni ta isegi lumme, vaid situb lahtilükatud teeradadele, mis on lihtsalt sitta täis. Kahtlustan, et vähemalt osa sellest (see, mis minu pool maja on), on tegelikult ülal elava Millu koera oma, sest tema käib küll koeraga koos väljas, aga ütles mulle ükskord, et tema oma koera tagant ei korista, sest tema koer ei situgi avalikku kohta. Kuna Tartu linn ongi minu meelest ainult üks suur avalik koht ja kuna seda paska on rõve vaadata (rääkimata sellest, et kui kõrvaloleva ärihoone inimesed vihastavad, tulevad nad meiega rääkima, sest meil on ju suured koerad ja väikesed teatavasti ei situgi), ajab ikka minu isikliku soolika ka üsna sõlme. Koerte omanikke ilmselgelt ei häiri, kurja naabritädi, kes muidu kõigi peale karjub, vist kah mitte, sest ma pole juba mitu nädalat lõugamise peale ärganud, nii et pean ise ära ootama päeva, mil ma enne päikeseloojangut ärkan, ja naabritega arveid klaarima minema. Raisk, isegi sellist asja peab inimestele ütlema.

Selline väga eluline ja üldse mitte kaunis postitus siis tänasel jumalast antud päeval.

P.S. Üldse mitte teemasse – lugesin just, et mõned tõlketeooriaga tegelevad feministid leiavad, et välismaa feministide tekste ei tohiks inglise keelde tõlkida, sest see on language of power ja see oleks välismaa feministide keeleline alla surumine. Elagu terve mõistus!

27 kommentaari “ostan püssi, soolalaengud võiksid kaasas olla

  1. Teema on ka mulle eluaeg närvidele käinud. Võtad koera, pead suutma ka tema järelt koristada. Vähemalt tiheasusutusalal. Mina kahjuks pean häbenedes tunnistama, et ei korista oma koerte järelt. Ma lihtsalt ei leia nende hunnikuid neljahektariliselt elanikkonnata krundilt üles.

    1. Elades kohas, kus satun aknast nägema seda, kuidas purjus naabrimees taas aia ääres kuseb (või kord ka näiteks vastu mu autoratast), ei muretse ma väga selle pärast, et naabreid mu koerte kusi häirida võiks. Samuti on mul olnud juhus, kus keeran autoga hoovi sisse, naabrilaps (paariaastane) seisab täpselt tee peal ees, naeratab, laseb püksid alla ja hakkab kusele. Nii et ilmselt mõtlevad nad pigem, et mina olen imelik, et end iga nädal täis ei joo ja aeda kusele ei lähe.

  2. jajah, mina leian ka üle pidevalt Rae tänavalt (mis on nagu pmst Paldiski peatänav) lumest välja sulavaid junne ja mõtlen, miks kuramuse päralt mina küll kilekotid näpus ringi jooksen ja prügikastideni jõudmiseks rinnuni lumme sukeldun.

    teine asi on tõesti see, et vähemalt meie linnas tuleb siiski osa sellest sitamajandusest kanda ka tänavakoristajate arvele, kes ei taipa pooltel juhtudel prügikaste ligipääsetavana hoida. need lihtsalt upuvad lumme ja ma natukene mõistan kodanikke, kes lõpuks ei taha sela lume sukerdada ja pigem oma eluka junnile jalaga lume peale kühveldavad.

  3. Lahendus on väga lihtne – linnas koeri mitte pidada. Tahad loomi pidada, koli maale v. pea looma oma eramaal (aias).
    Mina isiklikult oleks nõus isegi Edgar Savisaare poolt hääletama, kui ta keelaks tiheasustusalal ilma erakasutuses teenindusmaata (hoovita) elamutes koerte pidamise. St. eramajas v6id pidada, ridamajas võid ka pidada, kui on kõigi maa kaasomanike kirjalik nüusolek. Avalikus kasutuses ruumi tuua ei tohi. Oleks probleem pikemata lahendatud.

    1. mina oleks jällegi väga selle vastu – saab küll koera ka linnas pidada kui koeraomanik koristab. midagi tuleks mittekoristavate koeraomanikega ette võtta küll…

      selle peale tuli mulle meelde kuidas mõningates mägirajoonides loodust kaitstakse: iga grupp, kes mäkke läheb, on kohustatud tagasi tulles ka täidetud virtsakoti tagasi tooma. seda siis kaalutakse ja vaagitakse ja selle põhjal otsustatakse kas on oldud piisavalt loodushoidlik või ei. mõnel pidada sellega lausa probleem olema sest norm pidada korralik olema ja kui mõnel on kõhukinnisus, siis võta sitta kust tahad.

      äkitse peaks koeraomanikele kohustuslikuks tegema iga kuu mupole virtsakoti edastamist ja mupo selle pealt otsustab kas teha trahvi või ei?

    2. Ma eeldan, et mingeid pimeda juhtkoeri ikka võib pidada, või peab neile eramaa eraldama kuidagi, või mis?

      P.S kuidas tehniliselt pime oma juhtkoera järel koristab, muidu? Kas see on küüniline küsimus?

    3. Ja kui mind häirib laste lärm või maas vedelevad viinerikiled, siis keelame vastavalt ära lapsed ja seakasvatuse? KÕIK tuleks ära keelata!

      P.S. Ei lapsed ega viinerid ei ole ju ka teiste eluks hädavajalikud, mõni poliitik võiks nüüd nende keelustamise tiheasustusega aladel oma valimisplatvormiks teha.

        1. Mis kuradi demagoogia, mind tõesti ajab naabri keset hoovi kusev ja hommikul laulda röökiv tatt täpselt sama moodi närvi kui ta sittuv koer. Miskipärast ei taha aga keegi seda lapsesaamist ära keelata või vähemalt enne sünnitusloa andmist kontrollida, kas vanemad lapsesaamiseks ka sotsiaalselt küpsed on. Seega igasugused koerakeelamisest rääkijad lihtsalt diskrimineerivad üht gruppi, samas kui teine (samuti naabreid häiriv) grupp võib õitseda nagu aasal.

        2. Lapsed, nagu me hästi teame, on inimkonna taastootmiseks hädavajalikud. Koerad ei ole. Võibolla oleks tõesti parem kui inimesed ei rahuldaks oma emotsionaalseid puudujääke koera peal vaid saaksid hoopis lapsi.

        3. Irw, väita, et hetkel on inimkond olukorras, kus tuleks reaalselt muretseda selle taastootmise pärast, on juba demagoogia kõrgem pilotaaž. Lapsi oleks maailmas ka siis piisavalt, kui oleks reaalselt lubatud sünnitada ainult eramajas või maapiirkondades. Lisaks on võimalik seaduskuulekalt elades viia nullini koera poolt tekitatavad ebameeldivused teistele naabritele – lapse nutu ja lärmi vastu pole aga midagi parata, lapsed ikka vahel nutavad ja vahel mängivad (ja mind see tegelikult isegi ei häiri, kuni nad seda minu magamistoas teha ei taha). Ja see, kas ma kompenseerin koertega oma emotsionaalseid puudujääke või aitab see alla suruda mu peenisekadedust, on ainult minu isiklik asi. Oma naisel keela minu poolest kasvõi potilillede kasvatamine ära, kui ta suss peaks olema ja su iseloom pidevalt millegi keelustamist nõuab, aga ühiskonna üheks alustalaks ongi see, et kõigil huvigruppidel on oma õigused. Õigus pidada koera, õigus kasvatada lapsi ja suisa õigus kasvatada lapsi, pidada koera ja lisaks soovi korral ka kahte kassi.

      1. Aga mind häirib hoopis enam mingi apartheid või kuidas seda nimetadagi, mis meil on lokkama löönud. S.t huvigruppide ja nende huvide üksteisest eraldamine. Et jalgratturid olgu omas nurgas jalgrattateel ja lapsed olgu mänguväljakul ja koerad situtusplatsil. Ning mitte mingil juhul ei tohi nad kohtuda, sest see oleks ju ohtlik. Eks siis laps lärmabki, kui elab vaid omaealiste kisakõride seas ning koer kepsleb kui kurjast vaimust vaevatud, kui saab välja vaid sitaplatsile (kuhu ta näituseks autoga transatakse) ning jalgrattur kihutab keel vesti pea,l ette ja taha vaatamata, kui tal on selleks hullem shossee… Veider, ausõna.

        1. Minu meelest on üldse kummaline see suhtumine, et kõik tuleks kohe ja karmilt ära keelata/reeglitega paika panna. Kuhu jäi rebjata,davaite zit drušno?

  4. Noh, ega sita mahajätmine on praegu ka keelatud, aga ma ei tea küll ühtegi inimest, kes trahvi maksaks. Isegi kui tegu on nähtud, olevat ikkagi võimalik teha nägu, et “minu koer ei situ”.
    Ma ei ole Tartu linnas kunagi hulkuvaid koeri näinud, aga Karu pargis on viimastel päevadel ka sitt kõnniteel kenasti välja sulanud. Varesed ja muud linnud nokivad veel laiali ka, hea et sisse ei astu. Rõve. Ja ajab mind vihale just seetõttu, et enamus inimesi ikka saab ja jaksab koristada, aga need paar junni annavadki aluse hüüdlausele: koerad linnast välja! Ma ajaks sellised koeraomanikud parem minema.

  5. Mind kui koeraomanikku (taks muide:)), kes pidevalt oma koera järelt koristab, ajavad need junnid ka närvi. KUSJUURES, ma ei tea, kas mul on siuke nägu, kuid mina saan koeraga jalutades pidevalt sõimata, et mida te siin sittate, aga kui näitan kilekotte, sisi jäädakase vait. Miks ei kisata nende kallal, kelle koerad tõesti tohutuid sitahunnikuid maha jätavad. Kas äkki ei suurtega julgeta, aga minu ja taksi kallal võib võtta?

  6. eh jah. pilt on nunnu, sellise öökulli võtaks. Aga ajab närvi küll kui on mingi kitsuke kõnnitee millel junnid hakkavad välja sulama. Loogiline ka et koer ei taha minna hädale pehmesse lumme mis ulatub kaelani vms… aga no siis võiks omanik ikka koristada ka. Ei saa ettekäändeks tuua et ei leia üles vm. Vahepeal jah lumi sadas peale ja kui kõnnteid tühjaks ei lükatud ei pannud tähelegi aga nüüd on lumi suht ära sulanud ja oh seda õudu. Selliseid tahaks kohe kilekotirulliga nüpeldada. Aga kõige idiootsem asi sel teemal juhtus ikkagi suvel – sõitsin rattaga, panin jala maha ja öäkk… olin suutnud astuda ainsasse koerasitta kogu teel. Vahel ikka veab aga see koer pidi küll eriti debiilne olema. No ja jalgratta pidurite vahelt puhastamine on ka ekstra tase, eriti talvel. Nüüd jään tükikis ajaks kummikutega käima vist, neid lihsam puhastada vähemalt.

    1. Mul üks koer ka suvatseb peaaegu teeveerde sittuda, aga teise sita kättesaamine meetristest hangedest on juba kuu aega üks kuramuse eneseületamine olnud. S.t ma peaaegu mõistan neid, kes on beibed ja kuldsetes lahtistes kõpskingakestes või vanad ja väsinud või noored ja kurnatud või laisad ja paksud või pohmas ja kummardumine ajaks oksele vms ning ei suudagi oma lojuste junne hangedes välja uuristada. 😀

      Ja tglt peaks ikka kühvlikesega ringi käima ja sitad kuskile sitajõujaama suunatava sisuga prügikastidesse koguma, sest mul on täieline deprimoia seetõttu, et tekitan iga päev vähemalt kaks hoolega kiletatud sitakonservi (aga enamasti 3-4, sest üks koer on igavene masai sittumise poolest), mille sisu pääseb lagunema alles taevas teab millal, kui kilekott juhtumisi mehhaniliselt vigastet saab. Kilekoti igavesest sitasest ilust parem üldse ei räägi. 😦

  7. Nokerda suuuur plakat:
    Palun korista oma koer SITT tänavalt ISE ära!
    Kaunista teemakohaste piltidega.
    Lisa mõni sobivana tunduv ääremärkus.
    Lisa plakati allserva pisike tasku või riiul peotäie näidiskilekottidega.
    Riputa see plakat koos riiuliga teie välisukse lähedale, sellisesse kohta, kus see märkamatuks jääda ei saa.

    —–
    Pildista tänava seisundit enne plakati ülesriputamist, paar päeva pärast riputamist ja kaks nädalat pärast riputamist.
    Kirjuta essee.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.