Nägin öösel peaaegu et õudusunenägu, nimelt olin ma lesbiks hakanud. Seksiga ei olnud unenäos mitte midagi pistmist, nii et igasugu sellelaadsed pildikesed võite peast kohe välja pühkida, vaid leidsin end olukorrast, kus mu kaaslaseks oli teismeline blondiin. Päris kena, selles mõttes ei kurda, aga selline tüüpiline teismeline vigisev tibi.
Üritasin siis väliselt viisakas olla ja samal ajal paaniliselt meenutada (sest eelmise õhtu sündmused olid väga hägused), MIKS mulle seda jama nüüd vaja oli ja kas meestega ei oleks siiski vähe lihtsam asju ajada ja et see on ju naine, see hakkab ju kohe oma nina igale poole toppima ja oma arvamust peale suruma. Kui siis õhtul see piff voodisse ronis ja küsis, kas me magama ka läheme, ei täitnud mu meeli üldse noor liha, vaid mõtlesin hirmunult, et allah akbar, kui ma sellega teki alla ronin, ei saa tast ju enam hiljem lahti ja kuidas ma kodus selgitan, miks ta mul nüüd sabas tolkneb. See mõte oli nii jube, et ärkasingi ehmunult üles.
Isegi unes jälitab mind alateadlik hirm teiste omasuguste ees. 😀
Pärdikute päevaraamat 