literature

“Sigadus” Marie Darrieussecq

Mäletan, et lubasin sellest raamatust kirjutada, kui see mul ükskord läbi loetud ja läbi analüüsitud saab. Enne räägin aga paari sõnaga autorist – ehk siis daamist parempoolsel pildil.

Marie sündis 1969. aastal Prantsuse Baskimaal ja väidetavalt teadis juba 6aastasena, et tahab kirjanikuks saada. Selleks olevat andnud olulise tõuke kodune raamatukogu, mis sisaldas nii Tolstoi teoseid kui viimase aja müügihitte. Ilmselt mängis oma osa ka see, et ta ema õpetas koolis prantsuse kirjandust. Igatahes õppis ka ta ise prantsuse kirjandust ja sai selles 1997. aastal doktorikraadi, kusjuures erilist huvi pakkus talle psühhoanalüüs.

See paistab välja ka ta teostest, sest tema jaoks on tegelaste siseelu esikohal ja näiteks “Minu beebis” ei olegi süžeed, samuti ei ole seda traditsiooniliselt kujul raamatus “Naissance des fantômes“. Seejuures jagub tal ka enesekriitikat – kuigi Le Monde andis talle 1988. aastal noorte kirjanike kirjandusauhinna, teatas ta 1996. aastal, kui ilmus ta debüütromaan “Sigadus”, et see on tegelikult tema seitsmes romaan, kuus eelmist olevat ta lihtsalt sahtlisse jätnud, sest need polnud avaldamiseks piisavalt küpsed.

“Sigadus” räägib naisest, kes avastab, et ta muutub seaks, emotsioonidest, aga ka sündmustest, mida see kaasa toob. Ta käsitleb nii naiselikke kui universaalseid teemasid, ilma et teos naistekalikuks muutuks, sest ta teeb seda väga selgelt ja puhtalt, esitades eelkõige fakte ja jättes otsustamise ja hinnangute andmise lugejale. Minu jaoks oli seda (ja “Le mal de mer’i”) teistest ta raamatutest huvitavam lugeda, sest siin oli tuntav ja käegakatsutavav süžee, mis teeb raamatulugemise tunduvalt huvitavamaks kui lihtsalt filosoofilised mõtisklused. Seejuures on kasutatav keel sisuga väga hästi kooskõlas – kuna raamat on kirjutatud minavormis, sõltub kasutatav stiil sellest, mis seisus naine parajasti on, aga see ei lähe kunagi nii kehvaks, et seda halb lugeda oleks.

See oli täiesti my cup of tea, soovitan soojalt. Kui tavapärast hindamissüsteemi kasutada, siis sellele teosele annaksin suisa maksimumpunktid. Sada või kümme või viis, vastavalt sellele, mis hindamissüsteemi härrad-prouad kasutada soovivad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.