Nodsu ütles sookvootide kohta ära selle, millele ma paar päeva Kaamose blogi kommentaare lugedes mõelnud olen, aga mida ma kuidagi sõnastada ei osanud – tõesti on kummaline, et need samad inimesed leiavad, et kui naiste kaitseks kvoote kasutatakse, tähendab see, et naised on lollimad, aga samas on normaalne, et poistele (ja hiljem ka meesõpetajatele) tehakse järeleandmisi (ehk siis kasutatakse kvoote, kuigi need pole ametlikult kehtestatud), et koolis mehi rohkem oleks. Samas ei leia nad sugugi, et mehed lollimad oleks, oh ei, neile on lihtsalt vaja kvoote, sest neile tehakse ju liiga.
Silmakirjalikkus? Ma ei tea, millest te räägite, aga tõmban igal hommikul laineriga silma kirjuks jah.
Kuulasin viimaste uudiste valguses* uuesti ühe oma lapsepõlve lemmikbändi laule ja mõtlesin, et küll nad oli ikka toredad, kuni… Kuni, kuni, nagu see nii paljudel juhtub, leidis tädi, et ta tahaks tegelikult siiski liibuvas kleidis armastuslaule leelotada. No mitte päris nii, aga ikka hakkasid kõik oma asja ajama, kuigi koos tuli hulga paremini välja. Juba nende viimased ühisasjad kiskusid täiesti emokraamiks (ininalugudest meeldiski mulle vist ainult Get Busy), aga ma olen valmis seda andestama, sest enne seda tegid nad piisavalt ka teistsuguseid laule, nagu näiteks Dödel up (btw, mis see tähendab? Tosha kui saksa keele kunn ulatab abikäe?), I Want It (türa, kus see mulle meeldis ja meeldib siiani), You Can’t Stop Me, Kumba Yo, We Use the Pain, Crossing the Deadline, Open Your Eyes. No Speech, Lords of the Boards ja muud kuulsused muidugi kah.
Ja kurat, mulle meeldis Nasicu hääl nii väga, et mulle meeldis isegi Beat of Life, mida ta DJ Tomekki ja Ice-T-ga koos tegi:
Igatahes. Nüüd on juba väljas ka nende uus singel, mis on küll raadiost lindistatud ja seetõttu veits kehva kvaliteediga, aga annab veits aimu, milline nende järgmine plaat olla võiks. No ei tundu päris vana kraam, aga ei ole ka mingi inin, nii et ehk tuleb sealt siiski veel midagi. Kardan küll veits, et parimad laulud tulevad emotsioonidest, mitte sellest, et soolokarjäär perse läks, aga ehk on see ka emotsioone tekitanud. 😀 Singel siis all, ignoge seda saksakeelset juttu, mis alguses on:
* Viimased uudised on siis need, et Guano Apes esineb aprillis Tallinnas. Teie istuge esialgu kenasti kodus ja ärge ronige enne piletit ostma, kui mina enda omad kätte olen saanud.
P.S. Naisena ei saa ma jätta ütlemata, et ikka väga kummaline tundub, kui naine, keda oleme harjunud nägema sellisena:
Näeb järsku välja hoopis selline nagu alumisel pildil. Kuigi tegelikult on see lahe, kui inimesed mitmekülgsed on, aga ikkagi kena, et ta vana bändi jaoks ka vana stiili kapist välja otsis, vähemalt suuremas osas. Ikka nagu päris inimene kohe, selline karm tädi, kellega me harjunud oleme.
Pärdikute päevaraamat 