Uncategorized

Elukooli saab poest ja sõjaväest

Viimasel ajal on päris mitu inimest sattunud seltskonnas rääkima elukoolist ja selle olulisusest. Jutu eesmärgiks on loomulikult pea alati olnud rõhutada seda, kui palju neil ikka seda läbitud on, aga vestluse käigus on selgunud mõned väga huvitavad väited ja seisukohad.

Tuntuim väide on muidugi see, et sõjavägi teeb mehest mehe. Miski muu ei tee mehest meest. Kui su isa sureb/läheb minema, kui sa oled viiene ja sa pead 15aastaselt tööle minema, et ülejäänud peret toetada, ei tee see sinust meest. Mehe teeb sinust alles see, kui sa kaheksa kuud korralikult sõna kuulama õpid (ettevalmistus abieluks?) ja metsas matkamas käid.

Teine väide, mida küll otse välja ei öelda, aga mis vestlusest selgub, on see, et elukool ja tavakool välistavad teineteist. Kui sa näiteks oled terve ülikooliaja kooli kõrvalt ka täiskohaga tööl käinud, lisaks veetnud semestri, aasta või kogu õppeastme teises riigis (olgem ausad, võib tõmmata nii mõnegi paralleeli sõjaväega, ainult, et sellises olukorras pead sa otsustama OMA peaga), oled sa ikkagi tõenäoliselt naiivne haritlane, sest PÄRIS elust ei tea ju akadeemikud midagi.

Eriti armastavad elukoolist rääkida baaride stammkunded, kes suvisel ajal on hoopis küla- ja linnapoodide stammkunded. Fakt, et nende elukool on suuremas osas ühe ja sama poe ja/või baari läheduses saadud, neid ei heiduta. See, et pooled seltskonnas olevatest üliõpilastest samas baaris rohkem aega veedavad, kui kuue samba vahel, ei heiduta neid samuti, sest nad on ju üliõpilased, nad ei tea PÄRIS elust midagi, nii et neile see siiski ei lähe elukooline kirja.

Aga mis seal ikka, vaadake parem teisi piltisid, mis Detroidi lagunenud (aga kunagi nii uhketest) majadest tehtud on.