my dogs

koerahala anyone?

Andke andeks see jube pealkiri, aga tundub, et röögatud stiilivead on mulle tõesti nii omased, et ma ise olengi üks suur stiiliviga. Vahelduseks halaks ka veits oma rasket elu, et te näeksite, et ka ilusate ja andekate igapäev ei pruugi alati kerge olla. Nimelt olen ma mõneks ajaks koertega üksi. See tähendab, et kui ma ei leia just sobival hetkel kaaslast, kes minuga jalutaks (ja seda, et parajasti on sobiv hetk, tean ma alles siis, kui see hetk käes on, väga eksprompt värk), pean ma neid ühekaupa jalutama, sest Oskar on selline energiapomm, et esiteks oleks nendega korraga jalutamine väsitav ja teiseks ei taha ma võtta seda riski, et me kohtume teise isase koeraga olukorras, kus ma ei pea kinni hoidma ainult Oskarit, vaid ka 30 kg lisaraskust.

Esiteks, et ei mõeldaks, et ma olen lihtsalt sitt koeraomanik, selgitan ma, et selliseid olukordi toimub paar korda aastas, enamasti kevadel (kui päike tuleb välja ja koeratüdrukutel algavad jooksuajad) ja sügisel. Teiseks mõtlesin ma ise ka varem, et kõik Oskarisuguste omanikud on saamatud, sest näiteks Atuga juhtus meil eile selline lugu, et hakkasime trepist alla minema (ta polnud rihma otsas) ja avastasime, et meile kõnnib vastu kass, kes oli meist maksimum meetri kaugusel. Atu istus kohe käsu peale, lasi end rihmastada ja oli üsna rahulikult nõus kassist mööduma. Kass seisis soolasambana, kuni me ära olime läinud, ilmselt oli see tema jaoks üsna ebameeldiv üllatus.

Aga Oskariga on igal kevadel mõnda aega jalutuskäigud sellised nagu üleeile. Esmalt ta sikutab nagu hull, kuigi tal on poov rihm kaelas. Mingid lahendused teemal “jää seisma kuni ta rahuneb ja siis minge edasi” ei aita, sest ta jääb seisma küll, aga ta EI rahune. Jalutamaminek on tema jaoks nii põnev, et peale vaadates arvaks tõesti, et temaga tehakse seda maksimum kord kuus. Näiteks võtab see, kui talle rihm kaela pannakse, tal suurest põnevusest kõhu lahti ja ta punnitab jalutuskäigu jooksul innukalt vähemalt neli korda (õnneks nii, et kaks esimest korda on normaalselt koristatavad ja kaks viimast nagunii midagi peale paari tilga ei tule, mis ei takista teda pingutamast). Eile oli kordade arvuks KUUS. Omanik siis seisab kõrval lolli näoga ja möödakäijad ilmselt mõtlevad, et vahi raiska, ei taha koera tagant koristada – sest ega nemad ju eemalt ei näe, et polegi midagi koristada.

Lisaks sõi ta igasugu rõvedusi (kaks korda, kuigi esimene kord sai juba karistada, oli vaja pool tundi hiljem sama teha) ja eiras käsklust “stopp”. Käsklus “stopp” nimelt on selline käsklus, et kui ta on rihmas, reageerib ta sellele KOHE, sest see tähendab tavaliselt, et ta saab lahti, aga kui ta on lahtiselt, läheb vahel mitu meetrit aeglustamiseks, enne kui päris seisma jäädakse, sest siis on ju oht, et pannakse rihma otsa. Eile sikutasin karmilt selle peale ta mitu meetrit tagasi, et ta aru saaks, et nüüd läks viltu. Aga ta on ikka tõsine rajakas, kui tahab mingit rõvedust süüa või mitte peatuda, sest teeb parajasti midagi põnevat, siis teeb ta enne selle asja ära (näiteks kahmab suu täis ja jookseb matsutades eest ära) ja siis tuleb ja viskab selili sellise näoga, et “Ära näkku löö, ma töötan näitlejana”. Tõsi küll, teisel katsel hiilis ta sööma väga vargsi ja tuli esimese käratuse peale kohe ära. Igatahes päris jube tunne oli kodus, hing täis ja aju tühi. Tõin koju ja drillisin mõlemat koera tükk aega õhtusöögiks ostetud lihapallidega, et näha, kas mäletavad veel käsklusi. Mäletasid ja kuidas veel, kui motivatsiooni (=lihapalli) oli, siis tuldi isegi jooksuga jala kõrvale istuma, keha vastu mu jalga surutud. Ei mingit venimist enam. Mul oli tuju kohe hulga parem, eriti pärast seda, kui sõin ära pool sellest allahinnatud süldist, mis ma koertele ostnud olin.

Lõpetame positiivse noodiga – täna käisin koos MNC ja kahe koeraga korraga jalutamas ja kõik oli juba parem. Oskar oli küll kõigest poolpoova rihmaga, aga käitus täiesti normaalselt, tuli kutsumise peale ära, ei tõmmelnud liigselt jne. Kohe meel läheb rõõmsaks selle peale.

18 kommentaari “koerahala anyone?

  1. Tasku lihapallidest punni ja mure murtud.
    Muidugi juhul kui kaaskoerajalutaja lihapalle jalutuskäigu ajal põske ei pista 😀

    1. No täna enam polnudki muret. Aga üleeile oli mure selle pärast, et poisil oli kevad südames. Ja kevad (ehk teisisõnu naiste lõhn) tähendab seda, et sel hetkel ei huvita teda enam mingi lihapall, kui ta teist isast näeb, sest kohe on vaja tõestada, et tema on Liivimaa parim ratsutaja.

      Täna ka kusjuures lasin ta lahti, sest eemal üks teine koer oli nagunii lahtiselt. Minu oma hoidis minu külje alla, aga teine ei kuulanud eriti sõna ja tuli meie juurde. Ka isane. Ja Oskar muidugi üritas teda selga ronides paika panna, et ta alla annaks ja lõrises, kui teine nõus ei olnud – aga vähemalt lasi end sõbralikult ära korjata ja ei hakanud suisa kaklema. Nii et võib loota, et ehk on igakevadine Kõige Hullem Hetk selleks korraks taas möödas.

  2. Mina lugesin ja suutsin ainult mõelda, et koerad on ka ikkagi laste moodi ja Reenal on kakablogi 😀 Muidugi, kell on pool kaksteist ja minu aju on suht soss juba ning kõik tundub naljakas.

    1. Mhmh, ma ise ka tglt suht seda mõtlesin, kui postitust tegin. Lihtsalt mees on hetkel ära ja üksi vahel ving ja hala. 😀

  3. Ma olen sinustki hulga emotsionaalsem inimene ja ma arvan, et kui mul Oskarisugune koer oleks, siis iga kevad saaks Emajõe-kalda äärne rahvas nautida vaatepilti, mismoodi enesevalitsemise kaotanud inimene Bussovi-moodi koera peale karjub 😀 Stiilis. TÜRAEISÖÖSITTAVÄRDJASKASSAKODUSVÄHELIHASAAD?!??!?!?!

  4. Miks koer sitta ei tohi süüa? Las sööb kui tahab. Ainult enda närvirakke kulutate asjatult…

    1. Mul on toakoerad. Seega võivad nad võõrast sitast tulevaid haigusi edasi kanda ka mulle ja neile, kes mu kodu külastavad. Põhiliselt vist paelussi jms, aga kui söödav produkt pole teise koera oma, vaid näiteks mõne asoka oma, siis jumal ise teab, mis seal olla võib. Rääkimata sellest, et kui koer näiteks koduteel mu kätt limpsima tuleb, on see tegevus tunduvalt meeldivam, kui mind ei häiri teadmine, et see sama keeleke on alles üle kellegi hunniku tõmmanud.

      P.S. Üldiselt väidetakse, et koer sööb sellist kraami toitainete puudusest. Meie oma(de)l (eelkõige siiski ühel) tuleb ka see hoog kevadel esimese päikesega, muidu ahmivad muru süüa. Siis ma tavaliselt ostan paar ringi kallimat koeratoitu kah või annan niisama erinevat lisatoitu (kuigi seda viimast üritan ma nagunii pidevalt teha), kui rahakott vähegi lubab, et nad vahelduseks veidi rohkem vitamiine jms saaks.

    1. Tanel pidi neid siin ükspäev toitma (no tglt pidi ainult väljas käima, aga ma ütlesin, et kui nad näljast nägu teevad, andku süüa kah, ja nad muidugi tegid) ja hiljem rääkis, et pani neile krõbinad kaussi ja Atu jooksis selle peale kartulipoti juurde ja hakkas ninaga “nooletama”, et oleks ikka selge, et niisama koeratoitu ta küll ei taha. 😀

      Ei pea vist lisama, et kartulit nad ka said selle peale.

  5. Jaanika.
    nojah, sina võid oma koeral sitta süüa lasta. Mina ei lase. Sest võõra koera sitta süües võib saada erinevaid haigusi, mis võivad nakata nii teistele koduloomadele kui harvemal juhul endalegi. Väga tõenäoline on saada ka parasiite, sest sita jätavad vedelema hoolimatupoolsemad koeraomanikud, kellel sellest võib ka vabalt olla ükskõik, et kas nende koeral on ussid või mitte ja tänu sellele võib enda koergi ussidest nakatunud saada ning tuleb jälle ussikuur läbi teha. Sa oled ussikuuri ajal põrandalt noppinud 7-8cm pikkuseid valgeid spagette, mis koera persest pudenenud on? Ei ole? Oled? Meeldis? Tahad veel? No siis lase käia. Kolmandaks ronib koer nende sitaste lõugadega koju oma pessa, vaibale, mulle sülle, vastu voodi või diivaniserva ja lakub mu kätt.

  6. Tead, mul läks tänaseks päevaks valitud deprekas üle seda lugu lugedes. Tuleb vist võtta peni, et tähelepanu enda jamalt elult nihkuks koera peale :)).

    1. Ega ma MNC-ga laulatatud ei ole, et saaksin iga päev teda koeri jalutama sundida. Nii et võtan su pakkumise rõõmuga vastu. See nädal peaks suht okei olema (praegu näiteks tulin koju ja avastasin, et koeri ei ole, nii et loodan siiralt, et nad on Taneliga jalutamas, mitte aknast välja hüpanud) ja järgmine nädal on mul töölt vaba (ja ilmselt ka K osaliselt kodus), aga 26. maist alates ekspluateeriksin sind küll mõnuga. Nii et eks ma msn-is ahistan kunagi.

    2. Ahha, kiila liba-K isik tuvastet.

      Mingil hetkel võiks minna dendroparki. T, K ja R ei sobi. Või kui, siis K, kui kuulekuses meid vähe on ja kähku lõpetame.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.