art

maailmalõpp ja pidev areng

Näh, reklaamisin siin seda kirjanduskonverentsi ja pidin ise neljapäeva öösel tööl olema ja ärkasin järgmisel päeval nii hilja, et jõudsin ainult konverentsi viimasesse kolmandikku, st viimast kolme loengut kuulama. Päris lahe oli ikkagi, täitsa huvitavat juttu räägiti. Mulle meeldib Hasso Krull (st esseistina ja “targutajana”, ta luuletusi pole ma lugenud), kes rääkis sellest, et apokalüpsis pole sugugi halb asi, aga enne 400 aastat pole meil põhjust seda karta. See-eest tõi ta puraanadest näiteid selle kohta, millised ühe omadega peppu jõudnud kultuuri tunnused on, päris palju tuli ikka tänapäevast tuttav ette, kas või see, et religioosseid raamatuid jagatakse tänavanurkadel, aga ka üleüldine seksuaalne vabameelsus jms.

Eriti pälvis minu tähelepanu aga see, et kui Hasso Krull rääkis õnnelikust ajast, kus inimesed a la elasid pidevas nirvanas, jumalikus kõiketeadvuses jne, avaldas üks tüdruk arvamust, et selline elu on järelikult mõttetu – mingit arengut ei ole. Kusjuures ma olen ise ka arengukultuse ohver, ka mul on selline tunne, et inimene peaks ikka arenema (tegelikult ju muidugi ei peaks, miks ei võiks inimene lihtsalt olla ja elada? see, et inimene peaks arenema, on ainult minu enda kiiks ja ma üritan seda ideed vähemalt endast väljapoole jääva maailma osas alla suruda, sest ma saan ise ka aru, et see on mu üldiste relativistlike seisukohtadega vastuolus), aga see, et see on mõnesse inimesse nii sügavalt juurdunud, et ta ütleb täiesti siiralt, et täiuslikkus on mõttetu – mis on iseenesest täiesti vastuoluline mõttekäik, sest antud hetkel teeb täiuslikkuse ju ebatäiuslikuks just selle täiuslikkus, mis edasist arengut ei võimalda. Ja keegi mõtleb tõsiselt, et oh häda ja viletsust, maailmast on kadunud häda ja viletsus, pole haigusi mida ravida, sõdu, mida peatada. Oh häda. 😀

P.S. Ei saa lisamata jätta, et nägin seal mitut kursaõde, keda ca aasta aega näinud ei ole vms ja nad on kõik ilusamaks läinud. Päriselt. Üks ajas suisa kadedaks – no ajab närvi, kui keegi suudab igapäevaselt kõrge kontsaga saabastes ringi kablutada ja samal ajal naeratada.

P.P.S. Päeva tsitaat tuleb Bill Baileylt:”It’s the joggers I don’t trust. They are the ones who always find the bodies.

faith

Üliõpilane, ma räägin sinuga

Kui sa oled tüüpiline laisk lohe, kes käib ülikoolis selle pärast, et Pirogovil on tore õlut juua ja kooli jõuab ta nagunii harva, siis ära loe edasi. See jutt ei ole sinule. Sina võta rahulikult, naudi elu ja küll kõik läheb veel kenasti.

Sina, kes sa suhtud ülikooli mõistlikult ja rahulikult, enne kolm korda mõtled ja siis otsustad, võid ka seda postitust eirata. See postitus on suunatud hüsteerilistele nohikutele. Jah, teile, kes te iga kuradima kord, kui kell 14. mai kesköötundi lööb ja 15. mai algab, tunnevad vajadust OIS-i tormata ja end registreerima kukkuda, mis sellest, et teil on vaja end regada filosoofia alustesse vms, kus on nagunii 300 vaba kohta. Saate aru, on olemas mõned inimesed, kellel on päriselt vaja registreerida ainetele, mis muidu nina alt ära rabatakse, sest kohtade arv on piiratud ja kohti on vähem kui tahtjaid – ja siis on server koos, sest absoluutselt KÕIGIL on vaja sinna korraga ronida. Mul õnneks pole sel aastal muret, sest mul on käpp sees (oli ka aeg, pärast sadat ja kahtekümmet aastat ülikoolis ei pea vähemalt enam selle pärast muretsema, kas gruppi mahub), aga mõnel inimesel on ja kodanikuühiskonna aktiivse häälekandjana lasub mul nende ees moraalne vastutus. Nii et kui teil ei ole reaalselt kiiret, siis ärge ronige keskööl õppeinfosüsteemi ainult selle pärast, et te olete nohik, kellel laupäeva ööl mitte midagi muud teha ei ole – ronige näiteks selle asemel teki alla ja tuduge või lugege midagi põnevat.