Uncategorized

Pärlid sigade ees

Lugesin täna Mari-Leenu blogi, st tegelikult küll ainult viimast staarpostitust, mida ilmselt ka teile kõik juba linkinud on, kui te interneti vastu huvi tunnete. Ma lihtsalt ei suuda, iga lause on ilukirjanduslik pärl.

Mõned näited neile, kes linkidele vajutada ei viitsi:

  • Koit Toome „tsau“ maksab märksa enam kui toidupoes lihapakkiva naise tervitus.
  • Ja siis ma mõtlesin, mina olen siin, kus on mu klassikaaslased, mis on neist saanud?
  • Väga paljud, liigagi paljud, on saanud emaks.

Tõesti, see on puhas kuld, lugege ise. 😀 Ja näiteks Sulo on kindlasti tunduvalt rohkem saavutanud, kui näiteks keegi, kes parajasti mõnes USA ülikoolis doktorikraadi kaitseb, sest kui Sulo teile “tsau” ütleb, siis saate ikka aru, et see oli SULO, mitte mingi suvaline tropp.

Muuhulgas pean vajalikuks ära märkida, et positiivne enesekuvand on väga oluline. Mina ka mõtlen pidevalt, kui palju ma olen saavutanud võrreldes asotsiaalidega. Kõik sõltub taustsüsteemist. Nii et edu karjääri tegemisel, kindlasti jõuab Mari-Leen veel väga kaugele. Ehk isegi nii kaugele, et Anu Saagim ise hakkab talle tsau ütlema ja mainib, kui ilusad riided tal seljas on.

30 kommentaari “Pärlid sigade ees

  1. Mina ei olnud seda postitust varem näinud, aga… tule taevas appi! Parim omadussõna kogu loo iseloomustamiseks oleks vist “tragikoomiline”.

  2. Aga mulle meeldis hoopis tema viimane, trammiteemaline, postitus:D Ei saa öelda, et ma ise trammiga tihti sõidaksin ja seda peamiselt sel lihtsal põhjusel, et ma Tallinnas just väga tihti ei käi, aga kui mina üheainsa trammisõidu vältel nii mitut värvikat ja ekstreemset inimest/ olukorda kohtaksin, siis oleks lausa päev tehtud ja ilmselt ümiseksin reibast viisijupikest- ega iga päev ei juhtu, et hullumaja trammiga sõita saab:)

  3. Kuus peatusevahet võiks ta ju jala ka käia, on ta ju oma blogiski kurtnud, et ta on nii vaene, et trenni jaoks raha ei jätku.

      1. ma tahtsingi kirjutada sänKju. aga eks mul suurest õnnest käed värisesid ja jäi k vahelt ära. eile sai suurepärast kirjatükki tutvustatud veel kolmele sõbrale, niigi meeleolukas õhtu muutus kohe veel lõbusamaks. eks see tegelt puhas kadedus muidugi, eks me seal kõik need supermarketi lihapakkijad olime ja Koit Toome tsaust võime ainult unistada.

  4. Minus tekkis peaaegu klassiviha seda lugedes. Aga see on parem suunata mingite tegelaste vastu, kellel tegelikult ka võim on 😀

  5. Paganas! M-L on tõeline filosoof, pluss veel rahvastikupoliitika asjatundja! Vt tsitaat, punkt kolm.
    Müts maha, ausõna.

    Ja mis kõige parem, Rents, erinevalt sinu teistest lemmikutest, tema oma blogi nii kergesti juba kinni ei pane…

    1. Tähelepanuväärne noor daam! “Nii ma siis seisin seal ja minust möödusid Margus Tsahkna, Koit Toome, Krista Lensin ja paljud teised,..” – sellest võiks bluusiballaadi kirjutada. Nimekirja võiks lisada veel paljusid.

    2. Kui mu kurguvalu üle läheb, siis ma kirjutangi. Kogu ta postitusest kirjutan ballaadi ja refrääniks saab:
      ma olen kuuu-uuu-uulus…
      ei puudu uuu-uuu-uudsus
      mu elus – sära on ja glamuu-uu-uur
      mu ümber seltskond nii peen ja kultuur

      ja iga salm on eraldi klassikaaslasele pühendatud.
      Keegi kidrat oskab mängida ve?

  6. “neli aastat meedias on ikka oma jälje jätnud ning päris puruloll ma oma kogemustepagasiga ei ole”

    ju siis nii on, sul ju nt ei ole seda 4a kogemust. eksole.

      1. Oled sa kindel, et sa adud, kes ta on, kui ta sind tervitab? Mõtled end ehk lolliks, kes see imelik kärss küll oli ja kellega ta sind sassi ajas?

      2. Mul on juba tükk aega sügelenud mõte, et ma olen täitsa kindel, et Koit Toome ütleb toidupoes liha pakkivale naisele ka “tere”, kui ta vähegi viisakas inimene on. Ja mu meelest oli vanema generatsiooni seas kombeks kasvatamatute noorte käest küsida “Mis su tere ka maksab?”

        Selle väljendi valguses M-L just nagu vihjaks, et hr Toome ongi viisakuseta tropp… Ma loodan, et siiski mitte 🙂

  7. Mina unistan praegu sellest, et mulle ütleks ciao ei keegi muu, kui Domenico Scarlatti.
    Kahjuks on see vaid unistus. Nii me jagunemegi, mõnel on teostatavad ja mõnel teostumatud unistused.
    Kroonikute unistused on ikkagi teostuvad, vähemalt mõnele on.
    Hea, kui on inimesi, kelle unistused teoks on saanud.
    Mida ma tahaks veel Mari Leenule soovitada – juilgegu ta ikka iga lauset lõpetada naeratusemärgiga. Selle ma kirjutasin maha teel tööle ettejäävalt reklaamiplakatilt, nii et siin ma ei pretendeeri autoriõigustele.

  8. Kas sina, Rents, arvad, et sinu blogi parem on ve?
    Kas sina ei kirjuta eesti keeles ?
    Kas sina ei kirjuta kuulsustest?
    Kas sina ei kirjuta mitte aeg-ajalt emadest!!!
    AH ?

    Usun Galoja…khm…Mari-Leenu blogi ülimusse*!

    * Mitte, et ma seda lugeda viitisiks…

  9. No ma ei tea, kui ma hakkaks õigetes kohtades tillerdama, äkki ma jõuaks nii kaugele, et Mari-Leen mulle tsau ütleks?

    Ma poolel teel juba olen, strippar Marco ütleb mulle küll tere, kui vahel kokku trehvame.
    🙂

    1. Mmm… vaata, noh…
      nojah…
      me pole ammu lihtsalt enam trehvanud! Lihtsalt pole kokku juhtunud.
      Tegelt Marco on jumalast okei. Ta oli Tartu Kunstikoolis modelliks – väga hea modell oli.

    2. See tähendab, et kogu skulptuurikursus sai teda pikki tunde pikkade kuude jooksul oma silmadega õgida. Veel enne, kui ta laiemalt kuulsaks sai. Ja ta muide isegi kõnetas meid!

  10. Noh, mida muud arvata inimesest, kes tuleb välja steitmendiga, et ta on paks, kuna tal ei ole raha, et süüa osta…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.