Tõsiselt, kutsuge mind hitlerjuugendi liikmeks, kui tahate (tglt ärge ikka kutsuge), aga ma leian, et ühe inimese õigused peaksid lõppema seal, kus teise omad algavad, ka siis, kui selle teise eksistents veel teoreetiline on. Kui ema on juba kahe lapse elud päris kindlasti perse keeranud ja teise kahe puhul on tõenäosus, et nad suudavad normaalset elu elama hakata, tunduvalt väiksem kui peaks olema, tuleks selline naine steriliseerida. Jutt käb siis sellest artiklist (lühikokkuvõte: Eestis “kasvatas” üks pere oma lapsi koos koertega, nii et neljane poiss ei osanud vetsu kasutada, vaid läks neljakäpukil nurka ja tõstis jalga, kõik olid alatoidetud, kaks on sellise “kasvatuse” tulemusel vaimse puudega, vanimal poisil hakkab haukumise ja urisemise komme alles nüüd üle minema, samuti ei ähvarda ta enam eriti oma õde venekeelse ropu sõimu saatel ära tappa. Kusjuures kasuisa tunnistas ka laste peksmist, aga ütles õigustuseks, et ega ta ju näkku ei löönud.). Miks ma steriliseerimise teema sisse tõin? Sest kohtus viibinute meelest on ema juba jälle rase. Nelja lapse pealt kokku teenis ema nimelt üle 500 euro, see oli tema põhisissetulekuks.
Minu jaoks oli üllatav ka see, et emalt võeti laste hooldusõigus ära, aga kedagi ei karistatud laste väärkohtlemise eest. Samas, vaadates, kuidas loomapiinajaid karistatakse (st ei karistata), on siin ilmselt sama teema – tahtlust ju ei olnud, vanemad ei mõelnud sellele, et kui lapsi mitu päeva ei toida, siis nad nälgivad. Politsei käis pere viimases elukohas NELI korda kohal ja kuigi osadel kordadel oli kaebuses konkreetselt kirjas, et lapsed karjuvad ja on alatoidetud ja nende elu on ohus, kuna nad ronivad akendel, ei tehtud mitte midagi. Asjad hakkavad liikuma alles siis, kui naabrid lastekaitsesse teatavad.
Tõsiselt, see on taas ehe näide sellest, et emapalka ei tohiks maksta inimestele, kes pole päevagi tööl käinud. Kui normaalne inimene kas või oma ametikooli või gümnaasiumi või põhikooli ära lõpetab, ei ole tal raske enne lapse saamist aasta aega tööl käia. Narkomaanil ja joodikul aga on. Kui selline kohe pärast sünnitust lapse ära annaks, tuleks see lapsele ainult kasuks. Lisaks võiks olla mingigi kontroll – ma ei mõtle, et vene kombe kohaselt peab arst lapsel kodus külas käima, aga kui laps kas või kord aastas arstlikusse kontrolli ei jõua, peaks minema avaldus inimestele, kes tulevad ja kontrollivad, mis värk on ja kas lapse eest hoolitsetakse.
Muide – mullu võeti arvele 2054 vanemliku hoolitsuseta last. Sündis 15 825 last. Kes vähegi arvutada oskab, saab aru, et selline numbrite vahekord ei ole normaalne.
Pärdikute päevaraamat 