Ma ei oska Eesti Politsei ja depressiivsete väikelinnade koosluse peale öelda enam muud kui:”TULE TAEVAS APPI!” Mäletate, mida ma kirjutasin sellest, et naine avastas temalt varastatud koera võõrast aiast ja Kohila politsei lihtsalt keeldus temaga mingit normaalset koostööd tegemast? Läbiotsimine teostati alles mitme päeva pärast ja lõpuks läks naine koos teiste abivalmis inimestega sinna maja juurde meelt avama/koera tagasi nõudma, olles enne selleks luba küsinud ja selle ka saanud.
No vott. Kogunemisele palju rahvast ei tulnud, aga mõned siiski olid, nii kümne ringis. Lõpuks tuli majast välja mees, kes KÕIGI EES tunnistas, et jah, koer on tema käes, kuid tema seda ei varastanud, ja tema on ometigi samuti koera eest maksnud ning teda tagasi anda ei kavatse. Tunnistas sedagi, et läbiotsimise ajaks oli koer majast ära viidud. Tuli kohale ka politsei, keda üldse ei huvitanud see, et mees on avalikult tunnistanud, et varastatud koer viibib tema valduses ning tal on savi sellest, et tal ei ole koera suhtes mingit omandiõigust, vaid üritas naisele selgeks teha, et kuna ta ei ole eraldi just Kohila politseilt luba taotlenud, et avalikus kohas (kümne inimesega!) kogunemist korraldada, pole tal tegelikult üldse õigust seal viibida. Uuriti eraldi, ega Monika ei ole ometigi miitingu korraldamiseks saadud luba võltsinud jne. Mehe suhtes ei tehtud ABSOLUUTSELT MITTE MIDAGI, isegi mingeid täiendavaid küsimusi ei esitatud.
Kas te kujutate ette olukorda, kus teilt varastatakse tuhat eurot (vanamoodsatele inimestele: 15 000 krooni) maksev auto, te leiate selle ise üles (kuigi ka politseisse on avaldus tehtud, aga sellest pole kasu olnud), auto uus omanik saadab teid pikalt ja teatab, et tema on ju auto eest maksnud – ning seepeale tuleb kohale politsei, keda ei huvita, et teil on autodokumendid jms, vaid tahab hoopis teada saada, kas teil on ikka õigus auto uue omaniku nina all räusata? See tundub ju täiesti absurdne. Isegi sajaeurose vana mosse puhul tunduks see täiesti absurdne. Aga kui sama asi toimub tuhat eurot maksva koeraga*, on see vähemalt Kohila politsei meelest täiesti normaalne.
UUS INFO! Leidsin (õigemini Roju leidis) facebookist vastaspoole versiooni. Õigemini peaaegu vastaspoole, rääkijaks on kõnealuses majas elava vanaema lapselaps. Tema versiooni kohaselt (mul hetkel link ei tööta, aga tekst on õnneks salvestatud) elabki majas ainult vanaema oma igivana spanjeliga. Lisaks olevat ka teine koer, aga see elavat koos tema lapsega (ehk siis vanaema lapselapselapsega) ja kelle tõugu ta ei teadvat (teoreetiliselt peaks see vist tähendama, et koer on segavereline ja tema esivanemate tõuge ei teata, sest ma ei kujuta ette, et üks ema ei teaks, mis tõugu ta lapse koer on – aga ehk on see minu, kui koerapede, seisukoht). Selle kohta, kas mingeid teisi koeri aiast pidevalt läbi voorib või mitte, ei ütle ta midagi, aga tooni arvestades tundub ta olevat seisukohal, et mitte. Teiste inimeste meelest elab seal majas aga ka kaks täiskasvanud meest. Teoreetiliselt peaks ju üks lapselaps teadma, kellega ta vanaema koos elab.
Koertekojas võttis sõna ka üks majaelanikest (nagu näha, siis ei ela seal AINULT vanaema), kelle sõnul neid ahistatakse, manipuleeritakse vanaema närvidele ja süüdistatakse hullumeelsetes asjades, nagu oma koera dokumentide võltsimine (täpsustan, kui tegu pole tõukoeraga, siis tal polegi dokumente peale vet-passi ja vet-passi pannakse koera sünniaeg omaniku ütluste järgi), koerte varastamises, vahendamises ja isegi tapmises (ma ei tea, kas selles on tõesti süüdistatud või mitte) ja passitakse nii ööl kui päeval nende maja ees, öösel seda valgustades (nii palju, kui ma aru saan, valgustati siis maja taha jäävat põldu ajal, mil politsei polnud veel läbiotsimist teostama tulnud, kui eksin, eks siis kommenteeritakse). Lisaks süüdistatavat vanaema infarkti teesklemises (vanaemal olevat lihtsalt halb hakanud ning kiirabi polevatki kutsutud). Majas elav peaaegu bullterjer ei saa nende sõnul olla Monika koera kutsikas, sest ta olevat sündinud juba enne Monika koera kadumist ( selle tõestamiseks on olemas ka fotod aastast 2008*).
See lugu on tõesti juba täiesti sick as fuck. Ma loen neid erinevaid seisukohti ja ei oska muud nägu teha kui :O Ei ole ju võimalik, et inimene, kes on bullterjerit omanud ja on selle tõuga hästi kursis, ajab ühe igivana spanjeli sassi KAHE bullterjeriga. Ja ta ei ole ainus, kes seal aias bullterjerit näinud on. Lisaks need väidetavad jutud, et aiast olevat läbi käinud veel terve hulk koeri. Sinna kuluks tõesti üks tõsisem uurimine ära, et selgeks teha, kes selles loos hullumeelne ja/või nahaalne on, sest mõlema poole jutus on praegu LIIGA palju imelikke fakte. Aga tundub, et kohtuasi on praeguseks hetkeks nagunii juba asjade paratamatu käik.
* Mul näiteks pole ühtki fotot, kus koer koos sama päeva ajalehega poseeriks, samuti pole mul ühtki fotot, kus ma oleksin mõnel tähtsalt ja tõestataval päeval (kas või lõpuaktusel) koos koeraga, nii et mul läheks see tõestamine üsna raskeks. Ei saa ju näidata pilti, kus koer seisab põõsa taustal ja öelda, et see on aasta see ja see, muru kasvab ju igal aastal ühtemoodi. Nii et mind väga huvitab, mis on need “ümberlükkamatud tõendid” fotodel, mis näitavad, et tegu on tõesti aastaga 2008. Kuna ilmselgelt on noore bullterjer omanik leidnud oma tee minu blogisse, võiks ta ju meiega informatsiooni jagada.
Pärdikute päevaraamat 