anna kannatust

Keskmine kommentaator ei oska lugeda

Loen mina artiklit Postimehest, mis räägib soolisest suunitlusest lasteaias ja sellest, et ka poistel peaks olema võimalus soovi korral toiduvalmistamist mängida ja tüdrukul konstruktoriga mängida.

Milline on keskmise kommenteerija reaktsioon? “KARAUUL! NAD SUNNIVAD MU POEGA NUKKUDEGA MÄNGIMA JA TAHAVAD TEMAST PEDE TEHA! HOMMEPÄEV VÕTAN TA LASTEAIAST ÄRA, RAISK!”

Nojah, mis sa teed, kui lugemisoskust pole antud. Põhjendus, miks selline eristus tekib, on aga see, et enamasti on olemas nukunurk ja konstruktori- ja autonurk, mida kasvatajad ka ise kutsuvad tüdrukute ja poiste nurgaks. Mõni kommenteerija meenutas oma lapsepõlvest, et nõukaajal olevat olnud üks mängunurk, kus tüdrukud ja poisid koos mängisid, vahepeal kodu ja vahepeal autoremonditöökoda.

Ja neile, kes räägivad, et naine peab traditsiooniliselt olema eriti õrn ja naiselik, tuletan meelde, et see õrn ja naiselik olend kandis vanal Eesti ajal nuga vööl ja eeldati, et ta on võimeline vajadusel oma vägistaja tapma (soovitatavalt enne akti sooritamist muidugi), et end ja oma perekonda häbist päästa.

52 kommentaari “Keskmine kommentaator ei oska lugeda

  1. soorollid on jah viimasel ajal kuidagi räigemaks läinud, selleni välja, et lasteaias on ühtlaselt tumedasse riietatud poisid ja on Roosa Rügement – absull igal tüdrukul midagi roosat seljas. Ja selleni, et ma pean oma lapsele pidevalt selgitama:
    ei, tüdrukud ei ole nõrgemad kui poisid ja nad ei pea ka olema. Enamasti on täiskasvanud naise veidi väiksemad, kui mehed, aga selleni jõutakse tavaliselt pärast puberteeti.
    Ei, naised oskavad ja võivad ka lennukit juhtida.
    Jne.
    Püha peer.

    Ja kuni selleni välja, et ka mõne sinu (meesoost, nimesid ei nimeta) blogi kommenteerija meelest võrdub sõna naine sõimusõnaga.

    1. Ma loodan, et jutt käib minust, sest muidu oleks kogu mu aastatepikkune ja meesšovinimsil baseeruv ristiretk asjatu. Oh elo ja rõõmu – saada korragi vihjatud Mamka Rentsujeva blogi kommentaariumis…

  2. Hästi paned! Ega sa ajakirjandust õpi juhuslikult?

    Sellise suhtumise pärast ongi paljud mehed köögis abitud nagu väikelapsed (samas respect nendele meestele, kelle kohta see ei käi!). Kurb, kui vahest on naist vaja mitte armastusest, vaid kodurobotiks saamatule!

    Ja konstruktor peaks ikka olema soost sõltumatu mänguasi: arendab nii loovust kui loogilist mõtlemist. Meie peres küll mängisid sellega kõik lapsed, soost sõltumata!

    1. Mis sest köögist, söögitegemise õpib veel ära, SUHTUMINE on asi, mida on raske muuta – ja selliste asjade pärast on meil nii palju purunenud perekondi, jalgalasknud isasid ja neid mehi, kellede meelest lastega tegelemine on ainult naiste asi.

  3. jah, just, maarahva naine 😛

    Sain sinna Sulevimääle,
    Sulevi-Kalevimääle.
    Seel seisis Sulevipoega,
    Sulevi-Kalevipoega.
    Küsis multa suisa suuda,
    suisa suuda, kiuste kättä.
    Ei mina annud suisa suuda,
    suisa suuda, kiuste kättä.
    Mina kiuste kiljatasin,
    suisa suuda maigutasin.
    Mul oli nuga terävä,
    alla helma hingerauda.
    Suisa lõin Sulevipoega,
    kiuste lõin Kalevipoega:
    läbi ta ihu ilusa,
    läbi ta pale punase,
    läbi ta ruugete juuste,
    läbi uue halli kuue,
    läbi peene peiusärgi.

  4. Njah, ega emakeeleõpetajad ilmaasjata kahe käega peast kinni hoia – lugemisoskus tõepoolest teeb vähikäiku meil…

    Aga teemast – meie õega saime konstruktoreid kingituseks, mängisime nendega (mina nukkudest ei hoolinudki), minu lastel oli neid samuti, lisandusid veel legod, nukud olid kah mõlemast soost lastel ühised ja mängiti… Ei ütleks, et see neile halvasti oleks mõjunud, haamrit ja naelu oskavad tütred käes hoida ja poeg ei jää köögis hätta…

    Aga kui ma praegu vaatan tütretütreid, siis nemad lihtsalt on oma olemuselt sellised roosakesed, keegi pole teadlikult suunanudki. Nukud ja kodu on põhilised mängud, kuigi ega legodki niisama seisa. Vanema tütre laps vähemalt spordibki, aga noorema omas olen seni tulutult püüdnud tehnikahuvi tekitada, ta ei taha isegi mitte rattaga sõita… Ilmselt on mõni asi siiski kaasa sündinud ja mõned asjad tulevad läbi kasvatuse või sellest hoolimata…

    1. Teadlikult ei suunata, egas kasvatajad ei pea ukse taga kurja salaplaani “nüüd läheme ja õpetame tüdrukud rohkem hellikuteks, kui nad seda bioloogiliste eelduste kohaselt olema peaksidki” – aga alateadlikult ja pooltahtmatult tehakse seda kogu aeg. “issand-issand, laske poistel mehed ja tüdrukutel naised olla”
      Ja kurb tõsiasi on ka, et poisse laidetakse ja nendega hurjutatakse rohkem, kui tüdrukuid, õrnusi aga jagatakse neile vähem…

    2. Võimalik, et vanal hm nõukaajal hurjutati lihtsalt tüdrukutega sama palju ja sellest see erinevus… tüdrukutega nüüd julgetakse õrn olla, poistega veel mitte. Miskipärast.
      Uuskapitalismi voorused… ebavõrdsus on vajalik ühiskonnale, nii nad räägivad.

  5. Väike märkus – keskmine kommentaator loeb pealkirja, vajutab kommentaaridele ja loeb seejärel sissejuhatavat lõiku ning kommenteerib selle põhjal.

    Põhiliselt ongi kahte sorti kommentaare – ühed, mis kommenteerviad ainult pealkirja ja teised, mis kommenteerivad neid pealiskaudseid kommentaare.

    Annab pärleid sealt sigade keskelt otsida…

  6. Njah, nood tüübid, kes arvavad, et iga väiksemagi vabaduse andmine sillutab teed apokalüpsisele, mis koosneb muidugi multikultist ja homodest, on ilmselt sama kontingent, kes ummistab Jüri Lina “loenguid”. Ühisnimetaja – “paranoilised”.

  7. Mulle tundub, et sellel teemal võetakse seisukohti, luuakse seadusi, kirjutatakse ja kommenteeritakse sageli emotsioonidest lähtuvalt. Muuhulgas olen seda teinud ka mina oma blogis. Me lihtsalt unustame soorollidest rääkides pahatihti selle, et tegemist on tunduvalt keerulisema nähtusega kui seda on nukud ja autod. Või siis roosa ja sinine. Viimase kohta olgu mainitud, et veel eelmise sajandi esimestel aastakümnetel peeti endastmõistetavaks, et just poiste beebiriiete värvus on roosa ja kõik pisikesed poisid kannavad öösärki 🙂

    Keeruliseks teeb soorollide teema asjaolu, et objektiivse reaalsusena eksisteerib tüdrukute ja poiste vahel füsioloogiline erinevus. Sellest biokeemiast tulenevalt psühholoogilised, käitumuslikud erinevused. Ning alles siis aktsepteeritavad või taunitavad, õpitavad ja kujundatavad sotsiaalsed soorollid. Ning küsimus ongi selles, kas füsioloofiliste ja psühholoogiliste erisuste taustal ei kipu me mõnikord hindama sotsiaalseid soorolle just sellest lähtuvalt ja seda eirates.

    P.S. Huvitav, et oma pika elu jooksul olen kohanud vähe naisi, kes väidaksid, et nende lapsepõlv möödus “tüdrukute mängudega”. Tuleb välja, et kõik naised on lapsena olnud alati poiste kambas, näpud mootoriõliga koos ja põlved puude otsas turnimisest marraskil. Säh sulle füsioloogiast tulenevaid psühholoogilisi erinevusi 🙂

  8. Need soorollid on hirmsad asjad – kui elukaaslasega kokku kolisin, siis oskas ta alguses ainult makarone keeta ja on isegi koosolekule helistanud, et teada saada, mis nupust pesumasin tööle käib. Peale hulka tööd on sinna makaronide kõrvale veel pisut menüüd tekkinud, nii et enam ta päris nälga ei jää kui nädalake ära olen. Aga hirmus on vahest mõelda, et kuidas ta hakkama saab kui peaksin kauemaks kusagile minema. Soorollide surumine muudab mõlemad sood mingil määral nõrgemaks. Ei oska naised lõpuks enam digiboksi telekaga ühendada ja mehed ei saa hakkama endale söögi valmistamisega- mõlemad osapooled kaotavad.

    1. Mees, kes käsitsi pesu peseb, on ometi väga kasulik mees! 😉

      Ma olen naissoost, aga selle va pesumasina nupu küimusega olen ma mitu korda silmitsi seisnud ja telefonitsi abi pidanud otsima. Mul on pigem tunne, et kes on praktilise loomuga, see saab igasuguste asjadega hakkama, olgu nad traditsiooniliselt naiste- või meestetööd. Ja minusugused tolgused suudavad vaid klaveril nupukesi klõbistada ega õpi sedagi ilma vigadeta ( “morfie”-deta 😉 ) tegema. Loomuldasa visionäärid, no mis sa ära teed! 😀

    2. sae pekki… kogemata vigade puhul loetakse üldiselt normaalseks vabandamist, mitte nende kordamist ja takkajärgi tänitamist, oled kuulnud? See on üks nendest üldkehtivatest ja üldkasulikest põhimõtetest.

      Nagu ka järgmine:

      pesumasina suhtes kehtib “read the fkn manuaal” nii meestele kui naistele. Ja mitte ainult pesumasina. Üks “looduse kroon” hävitas mu õpetaja poolt mulle laenuks antud kassetilt 10 minutit asendamatut muusikat, kui ilma duubelkassetmaki manuaali lugemata üritas sellest mulle koopiat teha. Väike näide, eksole. See juhtus küll ammu.

  9. def .”vallaline üleõppinud tibi” – tark ja iseseisev naine, keda peab seetõttu kiiresti mõne alandava nimetusega mõnitama ja pehmelt kööginurka (sinna, kus naise koht!) tagasi suunama.

  10. POOLEE PAHAAA! olen mina komandeeringus, peale minu veel üks tegelane. kui me 2. õhtul süüa hakkasime tegema, küsis ta mult: “kui kaua neid makarone siis keetma peab? pakil pole midagi kirjas….” ma ei saanud hästi aru, mida ta sellega mõtleb.
    umbes 4. päeval ütles ta eriti ahastuses häälega: “naine ongi ainult 3 paari sokke kaasa pakkinud.” mina: “AAAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA”

    ma arvasin tõesti, et ta tegi nalja….. ei

    1. mis imelikud makaronid need olid, üldiselt ju on paki peal aeg kirjas…? Read the fkn manuaal, onju.
      Ma isegi loen teinekord pakki, sest erinevaid pastasorte on nii palju.

  11. Kui nüüd realistlikult arvestada sellega, kuidas tegutseb (st ei tegutse) Eesti politsei ja millised on meie seadused (alati kurjategija kaitsel), peaks naine ka tänapäeval pussi vööl kandma ja oskama seda ka kasutada.

    1. Vabandan lonkava eesti keele lauseehituse jmt pärast ette ära, päike ja nohu teevad oma töö, ei suuda hetkel ilusaid lauseid meisterdada.

      Proovigu keegi tänapäeval kallale kippuvale idioodile midagi teha, pannakse veel kinni, ja kui õnnestus värdjale midagi teha ja ta haiglasse saata, siis panevad veel ta haiglakulusid kinni maksma, hiljem tuleb veel “hea õnne” korral kannatuste põhjustamise eest trahv ka kaela. Ja end nt vägistaja eest kaitsnud naine on valmis kriminaal.

  12. Njaa, kui mina väike olin osteti mulle mänguasjadeks koguaeg nukke, mis pärast puutumatuna kapil reas seisid. Ja mina olin üks neist tüdrukutest kes lasteaeda jõudes ummisjalu sinna “ehitamis- ja masinanurka” tormas. 8 aastat hiljem sündinud vennal oli see eest minu väga hästi hoitud (loe: puutumatuna seisnud) nukuvirnast rõõmu kui palju. 🙂

  13. Meil (kaksikud tüdrukud) olid olemas nii konstruktorid kui nukud kui kõik muu. Kulumisastme järgi otsustades kasutasime konstruktoreid ikka rohkem, ehkki ka nukud puutumata ei jäänud. Nukudele oli näiteks kena nukumaju ehitada, mööblit ja muud sisustust.

    Kui “vanast heast ajast” rääkida, ajast, mil soorollid olid veel paigas, siis tegelikult tegelesid isad ka laste kasvatamisega. Vanal heal ajal mängisid lapsed saviaugus puust loomade, savist majade ja oksahargist inimestega nii poisid kui tüdrukud. Mingit probleemi keegi selles ei näinud. Muidugi võtsid poisid endale peremehe rolli ja tüdrukud perenaise rolli nendes mängudes, aga tänapäeval… pole meessoost nukkegi, kellega selliseid rollimänge mängida. Mis MÕTTES NAGU?

  14. “Kulumisastme järgi otsustades kasutasime konstruktoreid ikka rohkem”

    nii armas, et ema ka konstruktoritega mängis.

    1. Ma kusjuures siiralt arvasin, et kõik teevad seda. :S Kui mina tuttava kaheaastast hoidsin, siis küll mängisime koos (erineva kujuga klotsidega) ja viiesega olen ka konstruktoritega mänginud. Ei osanud arvata, et see midagi erakordset on.

    2. Muidugi mängivad emad konstruktoritega. Kunagi lastele jõuluks suurt konstruktorikomplekti ostes ei läbenud ma ise oodata, kuni kingiaeg kätte tuleb ja ajal mil lapsed magasid pusisin tagatoas igasuguseid monstrumeid kokku panna. Oma tutvusringonna põhjal arvaksin samuti, et kõik teevad ni i 😀

    3. See heietus käib loomulikult aja kohta, mil ma olin väike laps ja need “meie” olime mina ja minu õde. Emal ei olnud aega mängida, ta pidi pidevalt haltuurat tegema. Nõukaajal oli haltuura see asi, millest tuli leiva peale vorst.
      Mis üldiselt ei keela emadel ka konstruktoritega mängida. Loomulikult.

  15. Siin koskil kommentariaadin olli mainitu’ ka ntx kööki.
    Tollega om paraku seoksen säänne fakt, et tegelt omma’ naase mihe’ köögist vällä tõrjunu’. Mudu lääss esiki häämeelega ja meehäälega süvvä tegema. Mihe’ omma paremba koka’ ku naase. Indä perestki säänne lihtis näide olleman – poja eelistab issi tettu putru emme vaaritatule.
    A’ nu ei lasta eriti pliidi taade, krt. Ämm köögin laiutap iin nigut kärvnu Savisaar.

    1. Khm, khm, KÕIK mehed ei ole paremad kokad kui KÕIK naised. Tuletame aga jälle meelde, et kaks pluss kaks on üldjuhul neli ja et individuaalsed erinevused kahe inimese vahel on alati suuremad, kui statistilised erinevused mistahes rahvagruppide vahel.
      Miks poeg eelistab isa tehtud putru, sellele on ka seletus olemas – ainevahetuse erinevus. Mehed eelistavad enamasti rasvast ja krõbedat, naised tervislikku.

      1. haaa, veel üks ilmne soorollide jaotus! Pudruteema…naised eelistavad tervislikku ainult sellepärast, et ühiskond peseb eriti intensiivselt nende ajusid ülekaalulisuse ja saleduse teemal, nii nad ongi õpetanud end tervislikku putru jne armastama. Meestel pole aga niivõrd häbiasi normaalkaalus(või üle selle) olla, nii et nad söövadki rõõmsalt seda, mis paremini maitseb! ainevahetuse erinevus my ass!

      2. Tuu täämbäse päivä “tervislik” om ka üits kahtlane kraam. Egä’s noo’ “krooksuva ühiskonna puult saledass survestatava’ naase'” isi indäle (mahe)juurikid ei kasvata. Siis vast oless tõest’ tervisline.
        A’ süvvässe jo määnekist suvalist poekraami, mille pääkoostis ole’i mette üits põrm vitamiini’ ja muu kasuline vaid ohhoopistükkis putukamürgi’, konservandi’ ja muu’ kolibakteri’… Lihast-kalast ma’i röögigi, eksole. Noo’ omma elevandikuse ja toiduvärvi sissesüstimisega pääaegust et egäväste säilivass tettu 😛

        Tervislisus minu eesel!

        1. Päris paljud ikka kasvatavad küll – mitte küll mina, aga mina ei tea ka tervislikkusest midagi, minu meelest on normaalne süüa hommikusöögiks kohukest ja õhtusöögiks jäätist. Tean ka tüdrukut, kes ise kilke ja prussakaid kasvatab. Söögiks siis muidugi. Alguses oli taimetoitlane, aga siis mõtleks, et hammustaks vahelduseks midagi, mis liigutanud on.

        2. Gerald Durrell (oli vist, v. nuh kes see muu ikka olla sai) kirjeldas ju rohutirtsude söömist. Röstitud, soolaga. Ju käivad teised putukad samamoodi, puhas valk ikkagi ju.

        3. Peris huvistav oless nähä, kuis määnekidsen Anneliina vai Mustaka kortrin mahetuhlist ja küülikid süümä-aja tarbess kasvatatasse. Eramaja om mudugi tõine asi…

          Muusääs, tiä’ üte miisterahvast, kuulsat heliloojat, kesse om mudu napsulembeline, a’ tema tettu süüke olle’ mia saanu mekki’ ja piäss mainima, et omma suht tervislise – ta es pruugi egätsugu tsiarasva ja nisujahu, ku ntx kana küdsetäp.
          A’ kiile viib alla nigu niuhti.

        4. Eks tänapäeva inimesed pea spetsialiseeruma. Annelinnas või Mustakal on kartulikasvatusega kehvapoolne, aga prussakad see-eest kasvavad mis mühiseb.

        5. (kuigi ma tglt lugesin ükskord kuskilt, et Hiinas pidi väga suur protsent köögivilja tulema linnaaiandusest, st rõduaiandusest – mis neil ruumikitsikuses üle jääb. A tähendab, et saab küll.)

        6. Hnjaa, ku nüit miilde tulletada, siis nägi’ ütekõrra üht dokki Aadu aigsest Berliinist, kon kasvatati peeti ja kaalikat õkva kesk pääliina, haljasalade pääl…

          Rõduaianduse harrastajaile saadetass siinmail ilmsest’ kohe mupo vai muu rahvamalev kallale. Sulaselgest kadedusest – pääleki, ku meil om jo trahvivabariik.
          Mes sa, korradinahk, risustad meite liinapilti uma tuhlipõllaga!

      3. Kui kka päris oksendamiseni aus olla, siis statistiliselt (ja hoiame ilusti meeles, et statistika on üks vale alaliike) on meeste ainevahetus kiirem kui naistel ja tervisliku toidu söömine naistel seepärast olulisem on kui meestel. Muidugi on individuaalsed erinevused kahe inimese vahel palju suuremad kui mistahes rahvagruppide vahel, võtame või näiteks käesoleva blogi omaniku ja paneme ta kõrvuti mõne pehmema meessoost isendiga. Aga selline lihtne füsioloogiline tõsiasi on statistikas siiski küllaltki kõnekas. Eriti kui taibata, et ka müüt : “mehed on paremad kokad kui naised” on tegelikult üksnes statistiline. Muide, ma usun, et mehed on paremad telekokad.

        Ülekaalulisus võib aga teatavatasti põhjustada ka muid tervisehäireid, kui vaid immitsakriis. Näiteks ei pruugi inimese luustik ülekaalule väga hästi vastu pidada, põlved ja selg hakkavad valutama. Ka süda ei pruugi liiga suures kehas vere pumpamisega lõpuks hakkama saada. Jne.

        1. ot kas sa kasutad praegu ühemõtteliselt “tervislikku” tähenduses “vähem paksuks tegev”? sest ainevahetuse kiirus peaks olema oluline ainult sellest aspektist, aga tervislikkus ise on tunduvalt kirevam teema. mulle näiteks on rasvane liha tervislikum kui väherasvane, sest mu kõht ei saa puhaste valkudega hästi hakkama ja tailiha ja ubade söömine tekitab reeglina koleda kõhuvalu. a kui kõvasti mingit haljasmassi kõrvale ei saa, sis on kah paha olla. nii et pekk ja salat on minu tervislik dieet.

        2. Ei, tervislik toitumine ei seondu minu jaoks ainult väiksema kaalunumbriga. Aga kehakaal ja tervis on omavahel seotud, tänapäeval peamiselt kahjuks ühes kindlas suunas. See on muidugi jälle statistika.

          Aga kui sina ei saa väherasvasest toidust kõhtu täis, siis tuleb loogiliselt teha järeldus, et kui sind väherasvase toiduga toita, siis sina sööd tahtmatult rohkem midagi muud ja seega omandad hulga tühje kaloreid, mis ladestuvad seal, kuhu pole vaja. Niiet sinu puhul rasvane toit võrdub vähem paksustegevaga, kas pole nii?

        3. Tulli miilde üits karikatuur nõuka-aigsest Pikrist, määnne isiloomustap ka täämbäsel päiväl (naaste) kokakuntsi.
          Miis istup reston, resto sainal om silt: “Meie toidud nagu kodus!” Miis siis tellip kelnerilt: “Sitket liha, külmi kartuleid ja põhjakõrbenud kastet!”

          Sammas, kondiiteria alal omma naase paremba.

        4. Mul ei ole väherasvase valguga mitte see mure, et kõhtu ei saaks täis, vaid et kõht hakkab valutama, läheb punni ja ma mõtlen, et ei taha enam kunagi midagi süüa. See käib ainult valkude kohta (ja isegi mitte kõigi, kala on igal kujul ok), paljaid süsivesikuid võin ma ilma igasuguste rasvadeta näost sisse ajada nii kaua kui mahub.

          a nt väherasvase juustu kohta, mis on ühest küljest küll vähem paksuks tegev ja väiksema südamehaiguseriskiga, räägitakse ühtlasi, et sealt ei saa kaltsiumi nii hästi kätte kui rasvasest juustust. nii et üks on ühes mõttes tervislikum, teine teises mõttes. Oleneb, mis inimesel parajasti tarvis on.

          Mõõdutundetutel dieedipidajatel (ja ma ei räägi praegu isegi mitte anorektikutest) tekib just sellistel põhjustel vahel tervisehäireid – kaal langeb, mis on teatud piirini tervislik, aga ühtlasi tekib verevaesus/luude hõrenemine/muud sarnast jama, mis on jälle ebatervislik.

  16. aga kergelt soolatud ritsikad on väga maitsev snäkk muide! Ainuke asi, et pärast on terve nägu väikesei jalgu täis…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.