antropoloogia

stereotüüpe kinnistades

Jalutasin täna eksamilt koju, mulle jalutasid vastu umbes minuvanused või paar aastat nooremad mimmud. VÄGA mimmud, by the book – üli- (üle-)meigitud, nappides (nojah, kes seda täna polnuks) liibuvates riietes ja koos tüüpidega, kes olid täpselt sama hoolitsemata, kui neiud olid hoolitsetud. Ideaalne eesti pere. Nendega kohakuti jõudes avastasin ehmatusega, et tüdrukud räägivad mingist matemaatikaeksamist, mida nad just teinud olid. Jõudsin end juba mõttes oma eelarvamuste eest sõidelda, kui üks ütles teisele:”Ja kujuta ette, ää, tead, mis ta ütles? Miinusmärk sulu ees nagu PÄRISELT muudab seda märki, mis seal sees on.” Maailm vajus kohe oma kohale tagasi. 😀

Ja eile õnnestus mul ära näha, miks beibed TEGELIKULT ainult autoga poistega sebivad. Sellel ei ole materiaalsusega midagi pistmist, kuigi mõni õel inimene nii mõelda võib, see on puhtalt praktiline lähenemine. Nimelt nägin üht jalutavat paarikest. Neiul olid vähemalt 12 cm kontsad all (uskumatu, ma ei suuda silma järgi määrata kahte meetrit, aga teen vahet 10 ja 12 cm kontsal), ta kõndis üliaeglaselt ja kuna ta oli nii peenike ja tegi mingit imelikku modellikõnnakut, nägi iga samm välja selline, nagu murduks jalad kohe põlve juurest ära. Noormees kõndis ka nii aeglaselt, kui vähegi suutis, aga ikka avastas iga paari sammu järel, et on tüdrukust meetrijagu eespool, ootas tüdruku järele ja tegi jälle paar sammu. 😀 Õnneks pidid nad minema ainult Statoilist Mäki parklasse, muidu oleks vaene poiss ilmselt halliks läinud ja tüdruk jalad murdnud.

Teemavahetus, sest ma ei viitsi eraldi postitusi teha – minul oli täna isiklik feil, tundub, et siit tuleb esimene järeleksam. Tahtsin kell üheksa ärgata, et korrata, aga ärkasin suure vaevaga kell 11 ja selline pohmakatunne oli, nagu oleks eile end täiesti kasti joonud. Tundub, et see mitme päeva eest joodud pisike siider jõudis lõpuks kohale. Igatahes oli enesetunne nii kehv, et kuigi ma olen muidu narkootikumidevastane, pidin endale päeva alustuseks suure tassi kohvi tegema, et üldse jalgu alla saada. Teadmisi ka nappis, kuigi üritasin õppida – sess ja öises vahetuses töötamine ikka ei sobi kokku, see viimane hakkab liiga hullult mu ajudele. Õnneks on täna mu viimane vahetus, saan nüüd kaks nädalat rahulikult kooliasju teha. Õhtu otsa olen juba seda sama ainet õppinud, võiks juba järeleksamile minna küll.

P.S. Sellist seelikut kannaks isegi, eks?

5 kommentaari “stereotüüpe kinnistades

  1. Kurat, nüüd tekkis küll kiusatus siis, kui ma enda juuksed maha lõikan, (pikkade juustega ei peta ära, kardan) kursakaaslastega ossideks ja mimmudeks riietuda ja tänaval vastava käitumismustriga erialaspetsiifilisi küsimusi arutleda.
    “Õuää, nagu mis mõttes ta nagu seal valikuaksioomi kasutab, mingi piider on vä? Nagu, ma ei teaä, kõik need faking hulgad on ju üldse lõplikud ju, türa ma ei või. Dicksoni lemmast pole mõni mees vist üldse midagi kuulnud vist. Ah, mis vahid, tahad lõuksi saada vä? Türa, mingi mittekonstruktivist oled omast arust vä?”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.